milteejuht85

Lahingud Väike-Emajõel 1944. aasta augustist-septembrini

Ranno Sõnum 1944. aastal Eestis peetud lahingutest on seni varju jäänud võitlused, mida peeti Väike-Emajõel kaitseliinil Walk augustist septembrini 1944. Seni ilmunud käsitlustes Väike-Emajõe lahingutele palju tähelepanu ei ole pööratud. Kõige põhjalikumalt on seda kajastatud 1972. aastal Arved Kalvo poolt ilmunud raamatus „Nemad vabastasid Lõuna-Eesti“ ja veel on seal toimunud lahinguid puudutanud Mart Laar raamatus „Emajõgi 1944.“ Uuemaid andmeid Väike-Emajõel… Read More »Lahingud Väike-Emajõel 1944. aasta augustist-septembrini

Lõuna-Eesti, august 1944

Ain Tähiste 1944. aasta sõjasuvel kulges Saksamaa Teises maailmasõjas lõpliku kaotuse poole. 6. juunil maabusid liitlasväed Normandias, 25. augustil oli Pariis vabastatud. Idarindel algas 22. juunil operatsiooniga „Bagration“ Punaarmee mastaapne pealetung, mis oma lõpufaasis 1944. aasta augustis jõudis peaaegu Suur-Saksamaa sõjaeelse piirini Preisimaal. Kagu-Eestisse tungis Punaarmee 1944. aasta augustis. 10. augustil alanud pealetungi seda faasi, mis eelnes Tartu ja Väike-Emajõe lahingutele, on Eesti… Read More »Lõuna-Eesti, august 1944

Saksa ja NSV Liidu järveflotillid Peipsi järvel 1944. aastal

Hanno OjaloVõitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944 (Grenader 2012) 1944. aasta kevadel algavaks navigatsioonihooajaks valmistuvad sakslased tegelesid Peipsi järvele loodava sõjalaevastikuga juba 1943. aasta sügisest. Selle laevastiku – 4. suurtükipraamide flotilli (4. Artillerieträgerflotille) – tuumikuks said 180-tonnise veeväljasurvega mereväe suurtükipraamid (Marine-Artillerie-Leichter, lüh MAL), mis olid relvastatud kahe 75 mm või 88 mm tankitõrje- või õhutõrjesuurtükiga ja kuue 20 mm Oerlikon õhutõrjekahuriga. Kiirus… Read More »Saksa ja NSV Liidu järveflotillid Peipsi järvel 1944. aastal

Piirivalveintsident Peipsi järvel 1938. aastal

Hanno OjaloVõitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944 (Grenader 2012) Vaatamata näiliselt heanaaberlikele suhetele 1930. aastatel Eesti ja Nõukogude Liidu vahel püsis pinevus riigipiiril Nõukogude Liit kasutas agentide värbamiseks jõumeetodeid, röövides ja küüditades Eesti kalureid Peipsi järvelt oma territooriumile, kus neid siis kinni hoiti ja ähvardustega agentideks värvati. 1938. aasta algul viis selline käitumine traagilise juhtumini, mis nõudis mitmeid inimohvreid. 19. jaanuaril… Read More »Piirivalveintsident Peipsi järvel 1938. aastal

Jääpurjekate flotill Vabadussõjas (Segelnschlittenflottille)

Siim Õismaa, Eesti Sõjamuuseum Üks omanäolisemaid üksusi Eesti Vabadussõjas oli Balti pataljoni relvastatud jääpurjekate flotill (Segelnschlittenflottille). Ei ole teada, kes oli jääpurjekate flotilli mõtte algataja aga pataljonis oli mitmeid kes otseselt või kaudselt olid seotud saksa purjeklubidega. Üks neist oli alamkapten Erik von Holst, kellest hiljem saab mitmekordne Euroopa ja Eesti meister jääpurjetamises. Lisaks konstrueeris ta 1932. aastal uue Monotüüp… Read More »Jääpurjekate flotill Vabadussõjas (Segelnschlittenflottille)

1941. aasta võitlused Kesk-Eestis ja Tartumaal

1941. aasta võitlused Kesk-Eestis ja Tartumaal Lühendatud variant Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektori Toomas Hiio uurimustööst „Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 Eestis“. Kokkuvõte ja mõned täiendused: Ain Tähiste. Uurimustöö täispikk versioon koos illustratsioonidega: Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 1941. aasta sõjasuve sündmusi on põhjalikult käsitlenud Herbert Lindmäe oma raamatusarjas „Suvesõda 1941“, enamus raamatuid on digitaalselt kättesaadavad DIGARIS. 10.… Read More »1941. aasta võitlused Kesk-Eestis ja Tartumaal

Piirissaar 1944

Refereeritud: Reigo Rosenthal. Lahingud Peipsi ääres 1944. aasta veebruaris (Kaitse Kodu 2022/8 ja 2023/3). Punaarmee ülemjuhatus ja Leningradi rinde juhatus planeerisid 1944.aasta veebruari alguses Leningradi rinde edasise jõupingutuse koondamist Eesti suunale. Lisaks sellele, et 2. löögiarmee pidi läbi murdma Saksa vägede kaitse Narva rindel ja jätkama pealetungi Kirde-Eestis, otsustati, et 42. armee tungib üle Lämmijärve Tartu suunas. Sündmused rindel tegid… Read More »Piirissaar 1944

Türi lahing 1941

XX sajandi alguskümnendeil, eriti pärast Eesti iseseisvumist, tegi Türi läbi kiire arengu, tõustes tähtsusetust kihelkonnakeskusest omanäoliseks väikelinnaks, kus õitsesid nii majandus- kui ka haridus- ja kultuurielu. Sellele eduloole sai saatuslikuks 1941. aasta sõjasuvi. Taanduv Punaarmee hävitas kõik, mida vähegi hävitada tasus: Riigi Ringhäälingu suursaatja, paberi- ja puupapivabriku, raudteesõlme, piimaühisuse tootmishooned, elektrijaama, Särevere kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku ning sae- ja jahuveski,… Read More »Türi lahing 1941

Rapla lahingud 1941

Ülevaade koostatud Tõnis Tõnissoni ja Jaanus Kiili poolt 30. juulil 1941 alustasid Saksa väed Eestis üldpealetungi Rakvere – Narva ja Tallinna suunas. Tallinna kaitselahingute tsoon haaras ka tänase Rapla maakonna alad. Punaväe kaitseliin oli esmalt kavandatud joonel Kasari mõis – Vigala – Jädivere – Järvakandi – Rapla – Maidla – Triigi . Anna. Kuna esmane siht oli saksa vägedel jõuda… Read More »Rapla lahingud 1941

По следам Второй мировой войны от Вайвара до Виймси

Вся Эстония, и особенно Ида-Вирумаа, богата наследием военной истории 20-го века. Лучше всего рассказать об этом наследии и объяснить его значимость можно, посетив те самые места, где когда-то происходили описываемые события. Именно поэтому Эстонский военный музей – Музей генерала Лайдонера в Харьюмаа и Музей Синимяэских высот в Ида-Вирумаа объединили усилия для проекта „Знакомство с военным наследием в Ида-Вирумаа и Виймси“,… Read More »По следам Второй мировой войны от Вайвара до Виймси

Teise maailmasõja jälgedes Vaivarast Viimsisse

Kogu Eesti, kuid eriti Ida-Virumaa on rikas 20. sajandi sõjaajaloo pärandi poolest. Kõige parem on ajalugu tutvustada ja selgitada, külastades paiku, kus kirjeldatavad sündmused tegelikkuses aset leidsid. Sel põhjusel ühendasid Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Harjumaal ja Vaivara Sinimägede Muuseum Ida-Virumaal jõud projektiks „Militaarpärandi tutvustamine Ida-Virumaal ja Viimsis“, et panna kokku teekond ühest muuseumist teiseni, aidates nii kohalikul elanikel… Read More »Teise maailmasõja jälgedes Vaivarast Viimsisse

Saksa okupatsiooniaegne rannakaitse Eestis 1941–1944

Ranno Sõnum Pärast Nõukogude-Saksa sõja algust 22. juunil 1941, jõudsid Saksa väed Eesti piirideni sama aasta 7. juulil ja kuu aega hiljem murti Kunda juures Soome laheni. Juba Eesti territooriumi vallutamise ajal hakkasid sakslased mõtlema ka siinsele rannakaitsele. 1941. aasta sõjasuvel seati algselt Eesti ranniku kaitseks üles ajutisi patareisi ja edasi pärast Punaarmee Eestis väljatõrjumist juba statsionaarseid suurtükipatareisid ning veel… Read More »Saksa okupatsiooniaegne rannakaitse Eestis 1941–1944

1941. a juuli lõpu – augusti alguse sündmused Põhja-Eestis

Refereeritud: Toomas Hiio. Punaarmee 11. laskurkorpuse purustamine Ida-Eestis. Wehrmacht jõuab Kundas Soome laheni ja poolitab Punaarmee väed Eestis kahte ossa Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 Eestis (Eesti Sõjamuuseum) https://esm.ee/kulastajale/haridus/tana-80-aastat-tagasi/wehrmacht-jouab-kundas-soome-laheni-ja-poolitab-punaarmee-vaed-eestis-kahte-ossa Punaarmee visa vastupanu tõttu Eestis, mida soodustas ka Kesk-Eesti, omaaegse Eesti- ja Liivimaa piiriala, kaitseks soodus maastik, jaotas 18. armee oma pealetungi Eestis nelja rindelõiku. Kahe peamise pealetungisuuna lähtekoht… Read More »1941. a juuli lõpu – augusti alguse sündmused Põhja-Eestis

Kirde-Eesti ja Narva vallutamine 1941. aastal

Refereeritud: Toomas Hiio. XXVI armeekorpus vallutab Kirde-Eesti. Ettevalmistused Tallinna kaitsmiseks ja vallutamiseks Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 Eestis https://esm.ee/kulastajale/haridus/tana-80-aastat-tagasi/xxvi-armeekorpus-vallutab-kirde-eesti-ettevalmistused-tallinna-kaitsmiseks-ja-valllutamiseks Lahingute käiku on lihtsam mõista, kui võtta abiks Maa-ameti kaardirakenduse Eesti topograafiline kaart 1935–1938. Enamik mõlema sõdiva poole dokumentides nimetatud kohti on sellel kaardil nimetatud; palju raskem on neid leida kaasaegsetelt kaartidelt. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline 10. augustil teatas XXVI armeekorpus Punaarmee… Read More »Kirde-Eesti ja Narva vallutamine 1941. aastal

Militaarne Hara

Jüri Pärn 26.01.2022 Hara ümbruskonna militaarmaad ja -veed Maavaldaja s/o 10717:Hara linnak 43,6 ha MNm 066 29.11.46Hara saar (pindala puudub, peaks olema 10,1 ha) MNm 07 25.2.48Virve k-s? stendide kai kaela ümbrus 3 ha 10717 – (1.1957…8.64)Lohja järvest loodes kursipostide ala 4,0 ha MNm 0014 9.4.56Suurpea linnak 52,0 ha MNk 0011 7.9.55 Sama määrusega eraldati ka Suurpea ja Pärispea mereala… Read More »Militaarne Hara

Paldiski

Käesoleva artikli autorite hinnangud ajaloosündmustele, samuti äritegevusele ja kinnisvara arendustele ei pruugi kokku langeda Teejuhi koostajate seisukohtadega. Mati Õun, Jüri Pärn (21.01.2022) Paldiski Külma sõja rindel Aastail 1946–1994 oli Paldiski linn koos oma lähiümbrusega üks militariseeritumaid piirkondi Eestis. Tõsiseltvõetav ning ammendav Külma sõja aegse militaarse Paldiski lugu on veel kirja panemata või vähemasti laiemale üldsusele avaldamata. Nähtavasti pole ka vene… Read More »Paldiski

Narva jõgi strateegilise tõkkena. Eesti Vabariigi ajajärk

Andres Soome Narva Muuseum. Toimetised 15. 2024 (LÜHENDATULT, lk 53-56) Kokkuvõtvalt tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti delegatsioon rõhus piirikavade kaitsmisel ning oma seisukohtade põhjendamisel Eesti väiksusele, kes ei kujuta endast suurele Venemaale mingit ohtu, vaid vastupidiselt on Eestil põhjust arvestada ohuga idast. Vene diplomaadid tõid omapoolsete piiritaotluste põhjendamisel välja strateegilised kaalutlused julgeoleku vajadustele viidates. Ettekäändena kasutas Vene pool liitlasriikide võimalikku interventsiooni.… Read More »Narva jõgi strateegilise tõkkena. Eesti Vabariigi ajajärk

Laidoneri liin kui Narva tabalukk

Robert Treufeldt Tehnikamaailm 2010 nr 5, lk 60-63 Meie ajalootaju on kohati imelik. Vaadake raamatukaupluse riiuleid – jutte sellest, kuidas me 1940. aastal riigi käest andsime, on kordades enam kui neid, mis kirjutavad, kuidas see riik kakskümmend aastat varem kätte võideti: relvaga käes, kahel rindel venelaste ja sakslaste vastu! Ning toona olime me valmis oma kodumaad ka kaitsma. Selleks tuli… Read More »Laidoneri liin kui Narva tabalukk

Ida-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Herbert Lindmäe Suvesõda Virumaal 1941 (Tartu 2002, lk 338-371) Alutaguse vald Kui algas küüditamine, pages Alutaguse valla suurmetsadesse küüditajate püünistest pääsenud mehi, naisi ja lapsi. Paljud varjasid ennast Mustladva soos. Narva ümbruskonnas tekkis mitu metsavendade rühmitust. Nii koondus Kudruküla sohu paarkümmend meest Narva-Jõesuust ja Mereküla kandist. Nendest on teada Julius Aiand, Kaskmaa, Kiiver, Konsa, Martpõld, Jaan Oras, Jüri Oras, Ev.… Read More »Ida-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Lääne-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Herbert Lindmäe Suvesõda Virumaal 1941 (Tartu 2002, lk 256-338) Aaspere vald Aaspere vallas tegutses Vatku-Hõbeda ja Ama Kesksoo laager. Vatku-Hõbeda laagris oli kuni 15 meest, nendest viiel relvad. Ama Kesksoo laager oli umbes 8-meheline. Relvad olid vaid pooltel meestest. Liiguste lahing. Aaspere vallas algas partisanivõitlus 5. juuli (teistel andmetel 10. juulil) öösel Liiguste lahinguga Tallinn-Narva maanteel Liiguste küla lähedal 87.… Read More »Lääne-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Sõjavanker veereb üle Virumaa

Herbert Lindmäe Suvesõda Virumaal 1941 (Tartu 2002, lk 199-209) Sakslaste pealetung Virumaale algas 29. juulil Sadala külast Türi – Rakke – Sadala joonelt Simuna suunas. Teisel rünnakukiilul, mis lähtus 30. juulil Rakkest, oli esialgu sama suund. Esimesed Saksa väeüksused jõudsid Virumaa pinnale teisipäeval, 29. juulil. 30. juulil vabastasid sakslased enamlastest Salla valla ja hilisõhtul Avanduse valla lõunaosa koos Simuna alevikuga.… Read More »Sõjavanker veereb üle Virumaa

Seniitraketisüsteem S-200

Ain Tähiste Suure tegevusraadiusega Nõukogude seniitraketisüsteem loodi 1960. aastate keskpaigaks võitluseks vastase lennukite ja tiibrakettidega kuni 300 kilomeetri kauguselt ja maksimaalselt 40 kilomeetri kõrguselt. Eestis paiknenud S-200 seniitraketidivisjonid olid rajatud Leningradi (Peterburi) kaitseks massiivse õhurünnaku vastu. Rakette võis relvastada lisaks tavalõhkepeale ka tuumalõhkepeaga. Raketikompleksil oli mitu modifikatsiooni: „Angara“, „Vega“, „VegaM“, „VegaE“ (eksportvariant), „Dubna“. Lahingüksuse (seniitraketidivisjoni) koosseisus oli 6 laskeseadeldist 5П72,… Read More »Seniitraketisüsteem S-200

Miiniristlejate „Avtroil“ ja „Spartak“ vangistamine

Arto Oll Meremees 2018 nr 2, lk 14-16 Võrreldes teiste Balti riikidega, oli Eesti sõjalis-strateegiline olukord 1918. a märksa keerulisem, sest väikeriiki ohustasid samal ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Balti laevastik. Eesti mereväe lahinguvõimekus oli aga 1918. a novembris väga madal ning väeliik ei suutnud otseselt lahingutegevusse sekkudagi. Detsembris 1918 olid eestlaste käsutuses ainult kaks kaitseliitlaste poolt üle võetud sõjalaeva… Read More »Miiniristlejate „Avtroil“ ja „Spartak“ vangistamine