admin

Tallinn 1944 septembris

Toomas Hiio. Lahingud Eestis 1944. aastal Refereeritud ja täiendatud 16. septembril 1944 käivitus operatsioon „Aster“ saksa vägede väljatõmbamiseks Eestist. Tallinna evakueerimist kattis kindralleitnant Kurt Gerocki lahingugrupp. See koosnes peamiselt mereväele ja armeegrupile „Narwa“ allunud rannakaitsepatareide meeskondadest, 1004. armee-rannakaitsedivisjonist ja kahest pioneeripataljonist; eestlaste üksustest olid sellele allutatud 291. politseipataljon ja 286. politseipataljoni 4. kompanii. Gerocki lahinggrupile allusid Tallinna komandandi (kindralmajor Artur… Read More »Tallinn 1944 septembris

Sõjategevus [1941]

Hanno Ojalo Raamatust „Tallinna Merekindlus Teises maailmasõjas“, Tallinn 2021 Sakslaste pealetung Tallinnale algas 20. augusti varahommikul kell 3.00 (mõnedes lõikudes ka 3.30), kui neil selleks eraldatud väegrupp lähtepositsioonidele oli koondatud ja ettevalmistused tehtud. Kõige põhjapoolsem oli 254. jalaväediviis, kes tungis Tallinna poole idast mööda Narva maanteed (tänapäeval Vana-Narva maantee). Temast lõuna pool tegutses 61. diviis, kes liikus edasi mööda Tartu… Read More »Sõjategevus [1941]

Tallinna mereväebaas

1940-1941 Tallinna mereväebaas loodi kohe pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt. Juba 1940.aasta juuli lõpuks tunnistatiTallinna MereväebaasKroonlinna asemel Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks (Главная база КБФ), selle juhatajaks määrati Vladimir Tributs. Poolteist kuud pärast Nõukogude-Saksa sõjategevuse algust jõudsid peale tungivad Saksa 18. armee väeüksused 7. augustil 1941 Eestis Kunda juures Soome laheni, lõigates sellega Tallinna maismaa poolt ülejäänud Nõukogude territooriumidest ära.… Read More »Tallinna mereväebaas

Eesti Merekindluste saatusest aastatel 1940-1941

Ranno Sõnum Pärast Talvesõja lõppu 1940. aasta märtsishakkas Nõukogude Liit ette valmistama sõjalist operatsiooni Eesti okupeerimiseks ja see sai nimeks operatsioon „Gudok“.See nägi ette, et Aegna ja Naissaare patareid vallutatakse meredessandiga ning Suurupi patareid vallutatakse maapoolse rünnakuga.Operatsiooniga alustati 1940. aasta 17. juuni varahommikul. Sama päeva hommikulkell 6 hõivas 21. sillaehituspataljon Suurupi patareid ja pool tundi hiljem maabus punaväe dessant Aegna… Read More »Eesti Merekindluste saatusest aastatel 1940-1941

Militaarne dislokatsioon ja omavalitsus Nõmme linna näitel

Leho LõhmusLaidoneri Muuseumi aastaraamat 5. 2006, lk 83-92 Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhted ennesõjaaegses Eesti Vabariigis on teema, mida seni pole praktiliselt uuritud. Pealegi kummitavad inimeste mälu need sassiläinud kontaktid, mis valitsesid nõukogude okupatsioonivägede ja kohaliku võimu vahel. Kummalisel kombel polnud need head isegi ENSV „parimatel päevadel“. Hulgaliselt huvitavat leidub selle kohta omaaegsetes kohalike täitevkomiteede ja parteikomiteede materjalides. Viimastele, salastatud… Read More »Militaarne dislokatsioon ja omavalitsus Nõmme linna näitel

Nõukogude sõjatehased Tallinnas

Dvigatel 1899. aastal käiku antud tehas rajati raudteevagunite tootmiseks. Esimese maailmasõja ajal tootis Dvigatel kolme- ja kuuetolliseid suurtükimürske, vankreid ja kuulikaste. Pärast Teist maailmasõda orienteeriti Dvigatel masinaehitusele, Nõukogude Liidu areneva aatomitööstuse tellimuste täitmiseks ja mittestandardse toodangu valmistamiseks. Aatomitööstuse (NSV Liidus nimetati seda Keskmise masinaehituse ministeeriumiks) tarbeks töötas Eestis kolm tehast: Dvigatel, Sillamäe ja Baltijets Narvas.Dvigateli tehases oli mitu kontrollivat salateenistust:… Read More »Nõukogude sõjatehased Tallinnas

Arsenali toodang

Soomusauto Arsenal-Crossley ehk M 27/28 Masinad kasutasid Briti päritolu Crossley Motors Ltd mootorit ja veermikku. Arsenal-Crossley soomusautod projekteeriti aastatel 1924-1925 Eesti Sõjaministeeriumi Varustusvalitsuse Tehnikaosakonnas. Autosid toodeti 1926-1928 kokku 13, teistel andmetel 14. Oma aja kohta olid need moodsad kergesoomusautod. Soomustamiseks vajalikud terasplaadid telliti Rootsist. Soomusautod olid 4,87 meetrit pikad, 1,80 meetrit laiad ja 2,43 meetri kõrgused. Auto tühikaal oli 4,1… Read More »Arsenali toodang

EW sõjatehaseid Tallinnas

Peamised allikad:Sõja ja rahu vahel I. Koostaja Ago Pajur. Tallinn 2004.Toe Nõmm. Arsenal 1920-1940. Eesti sõjatehase lugu. Kaitse Kodu 2002/5, lk 19-22.Toomas Türk. Kui tiivad olid puust ja mehed rauast ehk kui Eestis ehitati lennukeid… Sõdur 2018/1, lk 58-65 Sõjatööstus hõlmas aastail 1939-1940 hinnanguliselt kuni seitsmendiku Eesti kogu metalli- ja masinatööstuse toodangust ning mitmed selle käitised kuulusid suurte ja moodsaima… Read More »EW sõjatehaseid Tallinnas

Nõukogude Armee ja Laevastiku väeosad Tallinnas

NSV Liidu relvajõududel paiknes Tallinnas hulgaliselt väeosi, muid üksusi ja poolsõjaväestatud ning muid toetavaid asutusi ja organisatsioone. Kohalolek varieerus periooditi, soovitame üle lugeda Jüri Pärna ülevaate „Nõukogude Liidu relvajõud Eestis 1944-1995“. Kõige laiahaardelisemalt tegutses Tallinnas merevägi. Ülevaade on eraldi artiklina Tallinna Mereväebaas. Aastail 1967–1994 moodustas Eestis asunud Nõukogude Armee maavägede põhijõu 144. kaardiväe Jelnja Punalipuline Suvorovi II järgu ordeniga motolaskurdiviis,… Read More »Nõukogude Armee ja Laevastiku väeosad Tallinnas

Eesti ringreisi sissejuhatus

Käesolev Teejuht kutsub sõja-ajaloo huvilisi ringreisile mööda Eestit. Reisi kogupikkus mööda otseteed marsruudil Tallinn – Narva – Tartu – Valga – Pärnu – Virtsu – Sõrve – Triigi – Sõru – Tahkuna – Haapsalu – Tallinn on 1162 kilomeetrit. Selle reisijuhi ajaraamiks on 20. sajand. Suurelt maanteelt tehakse põikeid ligikaudu 10 kilomeetri kaugusele, kaardile on kantud 692 objekti. Eelmine Teejuht… Read More »Eesti ringreisi sissejuhatus

Aegna

Robert Nerman. Aegna. Tallinn 2008Väljavõtteid raamatust valis ja kommenteeris Ain Tähiste Sissejuhatus Aegna ajaloole on jätnud jälje saare allumine erinevatele võimudele. 1689. aastani kuulus Aegna Tallinna raele, seejärel läks saar Rootsi riigile ning pärast Põhjasõda Viimsi mõisale. 1918. aasta lõpus allutati Aegna saar Viimsi vallale ning pärast Viimsi ja Nehatu ühinemist 1939. aastal Iru vallale. Alates 1923. aastast, kui Aegna… Read More »Aegna

Peeter Suure Merekindluse aerodroom Lasnamäel

Toomas Türk. Eesti lennuvägi Lasnamäel. Sõdur 3 2019 Esimest korda kasutas Lasnamäed lennuväljana 1913. aasta suvel Tallinna väisanud prantsuse lendur Marcel Brindejonc des Moulinais. Aasta hiljem, 1914. aasta suvel külastas Tallinna juba suurem grupp lennukeid. Nimelt korraldas Peterburgis asunud 1. lennuväe rood, mis koondas kõiki Peterburgi sõjaväeringkonna lennuüksusi, 1914. aasta suvel kaks ringlendu. Neist üks kümnest lennukist koosnenud grupp tegi… Read More »Peeter Suure Merekindluse aerodroom Lasnamäel

Sõjatehased Tallinnas Peeter Suure Sõjasadama aegadel

Käsitleme kolme suurt laevaehitustehast, mis rajati puhtmilitaarsetel eesmärkidel. Ilmasõja puhkedes tootsid mitmed Tallinna tehased sõjavarustust- nt Dvigatel suurtükimürske, Balti Manufaktuur sõjaväe riidevarustust, Volta elektriseadmeid allveelaevade tarbeks jne, kuid need olid sõjaoludest tingitud ümberkorraldused. Vene-Balti laevatehas Tehase ehitamise ja hilisemate arengute kohta on Oliver Orro, Robert Treufeldt ja Maris Mängel üllitanud 2017. aastal väga põhjaliku teose „Kopli sonaat. Vene-Balti Laevatehas“, soovitame… Read More »Sõjatehased Tallinnas Peeter Suure Sõjasadama aegadel

Merekindluse raudteed

Mehis Helme. Militaarraudteed Eestis. 2016 Meritsi sissetungi ohu suurenemine Peterburisse ajendas Vene tsaari ja kindraleid tegelema tollase pealinna kaitsmise plaanidega Soome lahe poolt. Moodustati mitu komisjoni, millest ühe ülesandeks oli Soome lahe kindlustussüsteemide uurimine ja uute võimaluste väljatöötamine. 1909. aastal andis tsaar Nikolai II käsu kindlustuste väljaehitamiseks Soome lahe kallastel ja saartel, et sulgeda laht välisvaenlasele. Kindlustuste põhiosa koosnes rannakaitsepatareidest… Read More »Merekindluse raudteed

Nõmme kitsarööpmeline raudtee

Leho LõhmusNõmme kindlusraudtee. 2011 1. augustil 1901 avati alaliseks liikluseks Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis hilisema Liiva jaama kohal jõudis ka Nõmme piiridesse. Kitsarööpmeline raudtee oli kergem ja odavam ning nagu loodud kohalike väiksemate mahtudega vedude jaoks suurematesse keskustesse. Seal sai toimetada ümberlaadimist kas suurema veovõimega laiarööpmelisele raudteele või sadamas laevadele. Siit ka nimi: juurdeveoraudtee. Selliseid raudteid hakati üha rohkem kasutama… Read More »Nõmme kitsarööpmeline raudtee

Mälestuskilde Tallinna Peeter Suure merekindluse ehitamise ajast

Julius PõldmäeKogumik Vana Tallinn IV, 1974 Esimese maailmasõja algusaastad tõid Tallinna ümbrusse palju elevust. Seoses Tallinna Peeter Suure merekindluse ehitustööde ettevalmistamisega ja varsti ka ehituse algusega toimus siin tõeline rahvaste liikumine, sest võimsa kindlustusvööndi ehitamine nõudis tuhandete meeste rakendamist. Maapoolne kaitseliin läbis ka minu koduküla Limu talude maid. Ehitust alustati, kui olin 4-aastane, selle lõpul juba kaheksane ja võin nüüd… Read More »Mälestuskilde Tallinna Peeter Suure merekindluse ehitamise ajast

Peeter Suure merekindluse viimased kuud

Harald KikasKogumik Verbum habet Sakala. 1974 Kommentaaridega varustanud Jüri Remmelgas Tsaari-Venemaa kavatsuste kohaselt pidi Tallinnast ja selle ümbrusest kujunema suur ja tugev merekindlus. Ühenduses sõjalaevastiku suurendamisega rajati 1912. aastal Kopli poolsaarele Vene-Balti ja Beckeri laevatehased ning aasta hiljem samasse lähedusse Noblessneri (hilisem Peetri) laevaehitus tehas. Laiendati ka Sadamatehaseid. Ehitati miiniristlejaid ja allveelaevu. Tööliste arv neis neljas tehases oli Esimese maailmasõja… Read More »Peeter Suure merekindluse viimased kuud

Heino Gustavson Peeter Suure Merekindlusest

Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913-1940. Tallinn, Olion 1993Väljavõtted raamatust valis, kommenteeris ja täiendas Ain Tähiste (2021) Sissejuhatuseks Pärast Krimmi sõja lõppemist 1856. a. algas Venemaa jaoks küllaltki kestev rahuaeg. Aleksander II oli veendunud oma riigi võitmatuses, asus majandust elustama ning sõjahaavu parandama. Mitme riigiga sõlmiti tulusaid kaubalepinguid, eriti Prantsusmaa ja Hiinaga. Liigsete kulutuste vältimiseks seiskas tsaar mitmeks aastaks nekrutite võtmise… Read More »Heino Gustavson Peeter Suure Merekindlusest

Tallinna rannakaitse Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944

Ranno Sõnum 28. augustil 1941 langes Saksa vägede kätte Tallinn. Sakslastele jäi lahkuvast Punaarmeest maha purustatud endine Eesti Vabariigi Merekindlus. Uutele okupatsioonivägedele oli samuti oluline Eesti pikka rannajoont kaitsta, sest see pakkus soodsaid võimalusi punalaevastikul dessantide ja löögirühmade maalesaatmiseks. Mõeldi ka Tallinna rannakaitse peale ja kogu rannakaitset Eestis juhatas Saksa 207. julgestusdiviisi ülem. Vaadates Naissaare olukorda pärast sakslaste poolt Tallinna… Read More »Tallinna rannakaitse Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944

Baltvojenmorstroi

Baltvojenmorstroi oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) ja NSV Liidu Sõja- ja Mereväe Ettevõtete Ehitusministeeriumile allunud sõjaväeehitusettevõte aastatel 1944-1949. Baltvojenmorstroile allus alguses kolme mereväebaasi ehitamine – Tallinnas, Riias ja Porkkalas (Soomes). Hiljem eraldati need iseseisvateks ehitusobjektideks. 1946. aasta märtsis viidi Baltvojenmorstroi NKVD alluvusest NSV Liidu Sõjaliste ja sõjalis-mereliste ehituste ministeeriumi alluvusse ning nimetuseks sai Tallinna ehitusvalitsus Baltvojenmorstroi. 1949. aastal allutati… Read More »Baltvojenmorstroi

EW sõjakool Tondil

Refereeritud: Tondipoisid. Vabariigi sõjakoolide kasvandike mälestusi rahu- ja sõjapäevilt (1919-1945). Koostaja Andres Seene. ESM Toimetised 11. Tallinn 2020. Vabariigi Sõjakooli asutamise ametlikuks kuupäevaks loeti 3. aprill 1919. Õppetöö algas 14. aprillil 1919. aastal. Kooli formeerijaks ja esimeseks ülemaks oli kapten Aleksander Simon (1877-1960). Sõjakool asus sel ajal Tallinnas Tehnika tänaval endise Raudtee Tehnikakooli ruumides. Koolis loodi paralleelselt jalaväe, suurtüki (rühm)… Read More »EW sõjakool Tondil

PSM sissejuhatus

XX sajandi algusaastad tõid Eesti militaarmaastikele suuri muutusi. Peamiselt Tallinna ümbrusse ja Lääne-Eesti saartele hakkas tsaari-Venemaa rajama hiiglaslikku rannapatareide ja kindlustuste süsteemi. Selle keskpunktideks pidid kujunema Peeter Suure Sõjasadam Tallinnas ning Soome lahe suudmeala ning Tallinnat riivistav Peeter Suure Merekindlus. Ettevõtmine oli mastaapne, on avaldatud arvamust, et omal ajal üks suurimaid maailmas – ei julge siinkohal sajaprotsendiliselt kinnitada, küll aga… Read More »PSM sissejuhatus

Esimene maailmasõda Eestis

1911. aastal hakati Peterburi kaitseks rajama hiiglaslikku kindlussüsteemi – Peterburi merekaitset. Läti rannikut, Eesti saari, põhjarannikut, Soomet ja Venemaa Soome lahe äärseid alasid hõlmanud kindlussüsteemil oli neli põhipositsiooni: eelpositsioon (Tahkuna – Spithami – Hanko), pea- ehk keskpositsioon (Tallinn – Naissaar – Porkkala), varu- ehk sisepositsioon (Meriküla – Kurgola – Lavassaar – Kotka) ja lõpp-positsioon (Yhinmäki – Retusaari – Kroonlinn –… Read More »Esimene maailmasõda Eestis

Saaremaa Esimese maailmasõja ja Vabadussõja päevil

Refereeritud Kersti Lust, Koguteos Saaremaa, Tallinn 2007, lk 216-363 Esimese maailmasõja eel kujunes tsaaririigis arusaam, et Lääne-Eesti saared on riigikaitse seisukohast tähtsad. Vene impeeriumi riigikaitsekavas nähti ette Peterburi kaitseks mõeldud kaitseliinide arvu suurendamine, millest üheks sai Muhu väina positsioon. 1915, kui Saksa maaväed Liivi laheni jõudsid, tekkis vajadus kaitsta Riia linna võimaliku meredessandi eest. Ala Hiiumaalt Sõrve poolsaareni ja Saaremaalt… Read More »Saaremaa Esimese maailmasõja ja Vabadussõja päevil

Eesti Vabadussõda 1918–1920

Siim Õismaa 1. Sissejuhatus Pärast keisri kukutamist Venemaal 1917. aasta märtsis liideti Eestimaa kubermanguga Põhja-Liivimaa, mis sai autonoomia. Ametisse nimetati kubermangukomissar Jaan Poska, seadusandliku koguna valiti 1917. aasta suvel Maanõukogu, mis moodustas Maavalitsuse. Juba aprillis 1917 oli saadi Vene ülemjuhatuse luba moodustada eesti rahvusväeosad. Aasta lõpuks formeeriti neli jalaväepolku, tagavarapataljon, insenerirood ja suurtükiväebrigaad. 1917. aasta oktoobris alustati nende baasil 1.… Read More »Eesti Vabadussõda 1918–1920

EW aegsed kindlustused Narvas

Refereeritud Robert Treufeldt, Laidoneri liin kui Narva tabalukk. Tehnikamaailm 30.05.2010 Eesti Wabariigi päevil koostati mitmeid kaitsekavasid idapiiri kaitseks. Neljanda, 1937. aasta kaitsekava järgi plaaniti Narva jõe läänekaldale uus liin üheksast kuulipildujapunkrist. Eraldi sillapea kaitses Jaanilinna, mille ees kulges poolkaares ~12 km pikkune kolmekordne positsioon. Rahvasuus kutsuti kaitseliini „Laidoneri liiniks“. Kirdepiiri kindlustustöid tabas ootamatu hoop 1938. aasta algul, kui selgus, et… Read More »EW aegsed kindlustused Narvas

Narva 1941

Punaarmee taandumine algas 13. augustil pärast lahinguid Jõhvi ja Iisaku all. 16. augustil tuli käsk tõmbuda Narva jõe taha. 17. augustil hõivasid sakslased Narva.

Lahingud Eestis 1944. aastal

Toomas Hiio Punaarmee pealetung väegrupi „Nord“ vastu 1944. a alguses 14. jaanuaril 1944 alustasid Punaarmee Leningradi rinde, Volhovi rinde ja 2. Balti rinde väekoondised pealetungi väegrupi „Nord“ vägede vastu – niinimetatud Leningradi-Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni, mis lõppes 1. märtsil 1944. Pealetungi eesmärgiks oli väegrupi „Nord“ armeede purustamine, Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine ning väegrupi „Nord“ eraldamine väegrupist „Mitte“, mis oli kaitsel… Read More »Lahingud Eestis 1944. aastal

Narva ja Sinimäed 1944

1. veebruaril 1944 jõudsid rannikul pealetungiva Punaarmee 2. löögiarmee üksused Narva jõeni. 2.-3. veebruaril tungiti üle jõe kolmes kohas – Kudruküla piirkonnas, Narva-Jõesuus ja Narvast edelas Ust-Zerdjanka ja Vääska piirkonnas. Põhjapoolsed sillapead likvideeriti kiiresti, kuid Narvast edelas laiendas Punaarmee sissetungi ja moodustus Auvere platsdarm e Krivasoo kott. Juba 6. veebruaril jõudis Punaarmee 25 km laiuse rindega Auvere jaama juures Narva-Tallinna… Read More »Narva ja Sinimäed 1944

Lõuna-Eesti 1944

Aivar Kass, täiendused Meelis Kivi ja Ain Tähiste 1944. aasta augusti alguses algas Punaarmee sissetung Lõuna-Eestisse. 2. löögiarmee tõmmati Narva rindelt välja ja paigutati ümber Eesti kagurindele. Kaks sellesse armeesse kuuluvat diviisi rakendati dessandiks üle Lämmijärve Mehikoormasse. Teised üksused suunati Peipsi järve ja Tartu vahele ülesandega vallutada Tartu, ületada Emajõgi ja tungida põhja suunas. 10. augustil murdsid Punaarmee 3. Balti… Read More »Lõuna-Eesti 1944