Eesti Merekindluste saatusest aastatel 1940-1941

Ranno Sõnum

Pärast Talvesõja lõppu 1940. aasta märtsishakkas Nõukogude Liit ette valmistama sõjalist operatsiooni Eesti okupeerimiseks ja see sai nimeks operatsioon „Gudok“.See nägi ette, et Aegna ja Naissaare patareid vallutatakse meredessandiga ning Suurupi patareid vallutatakse maapoolse rünnakuga.Operatsiooniga alustati 1940. aasta 17. juuni varahommikul. Sama päeva hommikulkell 6 hõivas 21. sillaehituspataljon Suurupi patareid ja pool tundi hiljem maabus punaväe dessant Aegna saarele ning kell 7.05 maabus dessant Naissaarele. Naissaare dessandi tuletoetuseks olid saarest läänes positsioonid sisse võtnud lahingulaev „Oktjabrskaja revoljutsija“, 3. hävitajate divisjon ja vahilaevade divisjon, kuid nende suurtükitule toetust vaja ei läinud, kuna eestlaste poolt vastupanu ei osutatud.

Naissaar oli ka tol ajal omaette vald, kus elas ligi 450 inimest. 9. juulil 1940 anti korraldus, millega tuli kõigil Naissaare valla elanikel hiljemalt 19. juuliks saarelt lahkuda, kuigi viimased naissaarlased lahkusidsaarelt alles 1. septembril 1940. Ühtlasi lõpetati Johannes Varese nukuvalitsuse otsusega 25. juulist „ajutiselt“ Naissaare vallavalitsusetegevus alates 1. augustist 1940. Tulles tagasi rannapatareide juurde, siis 6. juulil 1940 allkirjastati kokkulepe Eesti Vabariigija Nõukogude Liidu vahel, millega anti ka Eesti Merekindluste patareid NSV Liidule rendile 10 aastaks, tegelikult mingit rendimaksimist ei toimunud ning selleks ajaks need objektid punaväe poolt hõivatud ja see dokument ainult kinnitas seda.3. augustil 1940 moodustati Eesti Merejõudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpanki käskkirjaga nr 219 likivideerimiskomisjonid Aegna, Naissaare ja Suurupi komandantuuridele. Need komisjonid pidid oma tööga valmis saama 3. oktoobriks, kuigi juba 9. septembril moodustati kolme komandantuuri ühine likvideermiskomisjoni, mis sai oma tööga valmis 28. septembril 1940, kui Merejõudude juhatajale esitati aktid Suurupi, Aegna ja Naissaare komandantuuride likvideermise kohta. Vaadates Eesti rannakaitseväelaste saatust, siis osa mehi vabastati teenistusest jaenamus rannakaitseväelasestviidi üle formeeritavasse Punaarmee 22. territoriaalkorpusesse.

 6. septembril 1940 arvati endised Eesti Merekindlused Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu.Merekindluste komandantuuride põhjal moodustati kaks divisjoni ja ühtlasi anti kõikidele patareidele ka uued numbrid, mis olid vastavuses Balti laevastiku rannakaitses kehtiva süsteemiga. Endistest Naissaare ja Suurupi komandantuuride patareide põhjal moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon, mille staap asus Naissaarel. Sellesse divisjoni kuulunud patareid on välja toodud järgnevas tabelis nii Eesti, kui ka Nõukogude numeratsiooni järgi.

Eesti Merekindluste numeratsioonNõukogude numeratsioon
Rannapatarei nr 5 NaissaarelPatarei nr 183
Rannapatarei nr 4 NaissaarelPatarei nr 184
Rannapatarei nr 9SuurupisPatarei nr 187
Rannapatarei nr 6SuurupisPatarei nr 188

Endistest Aegna komandantuuri patareidest moodustati 94. üksik rannakaitse suurtükidivisjon, mille staap asus Aegna saarel. Selle divisjoni koosseisus olnud patareid on ka ära toodudalljärgnevas tabelis nii Eesti, kui ka Nõukogude numeratsiooni järgi.

Eesti Merekindluste numeratsioonNõukogude numeratsioon
Rannapatarei nr 1 AegnalPatarei nr 334
Rannapatarei nr 2 AegnalPatarei nr 181
Rannapatarei nr3 AegnalPatarei nr 182
Rannapatarei nr 7 ViimsisPatarei nr 185
Rannapatarei nr 11 ViimsisPatarei nr 186

1941. aasta augustis, kui Saksa väed olid Tallinna lähenemas, rakendati patareid lahingutegevusse alates22. augustist ja kokku tulistati koos raudteepatareidegasakslaste pihta umbes 7500 mürsku. Rannakaitsekahurite tule efektiivsus oli madal, kuna tulejuhtimine olihalvasti korraldatud ja enamjaolt lasti ilma vaatlusandmeteta ning korrigeeritud oli kõigest20% tulest. 26. augustil 1941 jõudsid Saksa väedSuurupi patareideni ja Nõukogude pool võttis sisse ringkaitse ning järgmisel päeval kahurid õhiti. 28. augusti hommikul evakueeriti sealsed punaväelased pukseriga Naissaarele.

Tulles tagasi 27. augustisse 1941, siis samal päeval algas Naissaarel ja Aegnalrannapatareideõhkimine. Ühtlasi hakkas samal päeval mõlemal saarelt seal olnud punaväelasteevakueerimine transpordilaevadele. 28. augustil 1941 vallutasid Saksa väed Tallinna ja selle ümbruse, kuid Aegna ja Naissaare hõivamiseni jõuti vahetult pärast seda. 29. augustil 1941 hõivas Saksa 254. jalaväediviisile allutatud 660. pioneeripataljon Aegna saare pärast lühikest vastupanu, mida osutasid sinna maha jäänud punaväelased. Kokku saadi sealt sõjavangidena üks Nõukogude ohvitser ja 57 punaväelast. 30. augusti keskpäevalhõivati sama pataljoni poolt pärast lühikest vastupanu kaNaissaar ja sealt saadi sõjavangidena 103 punaväelast , kes olid sinna maha jäänud.