Käsitleme kolme suurt laevaehitustehast, mis rajati puhtmilitaarsetel eesmärkidel. Ilmasõja puhkedes tootsid mitmed Tallinna tehased sõjavarustust- nt Dvigatel suurtükimürske, Balti Manufaktuur sõjaväe riidevarustust, Volta elektriseadmeid allveelaevade tarbeks jne, kuid need olid sõjaoludest tingitud ümberkorraldused.
Vene-Balti laevatehas
Tehase ehitamise ja hilisemate arengute kohta on Oliver Orro, Robert Treufeldt ja Maris Mängel üllitanud 2017. aastal väga põhjaliku teose „Kopli sonaat. Vene-Balti Laevatehas“, soovitame huvilistel tutvuda!
Vene-Balti laevaehitustehas ehk Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase Aktsiaselts ehk Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Tallinna Laevaehitustehas oli Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ja Kopli tänava piirkonnas tegutsenud tööstusettevõte.
Pärast Venemaa keisririigi lüüasaamist 1904.-1905. aasta Vene-Jaapani sõjas ja Balti sõjalaevastiku laevade hävimist Tsushima lahingus, otsusti luua uus sõjalaevastiku tehas koos sõjasadama, merekindluse ja laevaehitusega. 1912. aastal võeti vastu Venemaa keisririigi sõjalaevastiku arenguprogramm.1911. aasta 8. detsembri seadusega kuulutati Tallinn selle sõjalaevastiku peamiseks baaslinnaks ning 25. mail 1912 kinnitas keiser Nikolai II Laskemoona ja Sõjavarustuse Tootmise Vene Ühingust (Русское общество для изготовления снарядов и военных припасов) laevaehituseks moodustatud Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Tallinna Laevaehitustehase põhikirja ja asutamise.
Tehase hoonetekompleksi 76 000ruutsüllasel (34,6 ha) maatükil ehitas prantsuse sõjatööstusfirma Schneider-Creuzot, ehitustöid tegid ka mitu tolleaegse Peterburi ja kohalikku ehitusettevõtet ning mehaanikatehased.
Vene-Balti laevatehas oli Tallinna suurim tehas, kus oli kaks suurt betoon- ja kuus väiksemat puitstaaplit ja töötas 3000 (1916. aastal koos mürsutsehhi töölistega isegi kuni 7500) töölist. Tehase territooriumil oli 219 hoonet, lisaks veel kaldakindlustused, muulid, teed, platsid, rööbasteed, kraanad ja muud tehnorajatised. Jõujaam oli Eesti võimsaim ja ületas Tallinna linna elektrijaama võimsuse kaheksakordselt.Vene-Balti Tehashakkas ametlikult tööle 31. mail 1913.
Valmida või osaliselt valmida jõudsid:
– kergristlejad Svetlana (1915) ja Admiral Greigh(1916);
– Gavriil-tüüpi hävitajad Konstantin, Gavriil, Mihhail ja Vladimir (viimane sai veeskamisel nime Svoboda);
– väiksemaid miinitraalereid, suurtükipaate ja pargaseid;
– suur ujuvdokk jäi lõpetamata.
Laevatehase territooriumile ehitati 1915-1917 hiigelsuur ühekorruseline „saagkatusega“ mürsutehas, Vene Mürsu- ja Laskemoona Valmistamise Ühingu Tallinna tehas, mis suutis ööpäevas toota kuni 6000 kolmetollist (76,2 mm) šrapnelli.
Mõlemad tehased evakueeriti Esimese maailmasõja ajal, siis lahkus ka enamik Tallinna toodud vene töölistest. EW alguspäevil olid suured segadused tehase omanike ringi määratlemisel. Ettevõtte taaskäivitamine ei õnnestunud, pankrot saabus 1927. aastal. Tehasehoonetes tegutsesid EW päevil mitmed käitised: väikesemahulinepaatide ja väiksemate laevadeehitus ja remont, kastivabrik Viktoria (põles 1934. ja 1935. aasta tulekahjudes maha), telliskivi- ja pottsepatööstus, ETK keemiatööstus Orto, ETK metallitehas, nahatööstus, villakraasimise ettevõte ja veel nipet-näpet.
Teise maailmasõja järel taastati tehases sõjalaevade remondibaasina, ettevõte allutati 1947. aastal NSV Liidu Laevaehituse Tööstuse Ministeeriumile ja selle ametlikuks nimeks sai Tehas nr 890. Tehase taastamistöid tegi sõjaväestatud ehitusorganisatsioon Baltvojenmorstroi. Esimesena avati 30. aprillil 1948 mehaanika-montaažitsehh.
1948. aasta lõpul hakati remontima sõjalaevu, nende hulgas miiniristlejad Silnõi ja Slavnõi. Remonditöid takistas aga suurte ujuvdokkide ja kraanade puudumine. Seetõttu sai miiniristlejaid remontima hakata alles oktoobris 1949, kuiGdynia sadamast toodi 60 000-tonnise tõstejõuga ujuvdokk, mis oli tollal üks maailma suuremaid. Saksamaalt nõukogude okupatsioonivägede poolt reparatsioonitasudeks rekvireeritud ujuvdoki taastamine kestis kaua ning alles1954. a juunis võeti tehases Euroopa suurim ujuvdokk kasutusele. Mõne aja pärast viidi dokk Kroonlinna ja hiljem Mustale merele.
1. veebruarist 1951 kandis laevatehas nimetust Postkast nr 1083, 1967. aastast Balti Laevaremonditehas.
29. juunil 1957 allutati tehas Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogule. Pärast vabariiklikusse alluvusse minekut hakkas remondis olevate sõjalaevade osakaal järk-järgult vähenema. 1959. aasta detsembris lõpetati miiniristleja Stroinoi ja Stoiki kapitaalremont ja ristleja Ždanovi jooksva remondi tööd. 1960. aastatest oligi põhitöö kalalaevade remontimine. Alates 1990. aastast hakkas Balti Laevaremonditehas remontima tankereid, kauba- ja reisilaevu. Muuhulgas remonditi seal aastal 2000 ka allveelaeva Lembit (Meremuuseumi andmed. Vikpeedias leiduv info, et Lembitu remont toimus Meretehases, ei vasta tõele).
Peale erastamist kannab ettevõte 2001. aastast nime BLRT Grupp ja on üks Eesti suuremaid tööstusettevõtteid.
Algsetest tootmishoonetest on säilinud ja kaitse all turbiinitsehh, katlatsehh, osaliselt säilinud väike laevaehitustsehh, sepikoda ja pressitsehh ning lisaks veel mitmed väiksemad hooned või hooneosad.
Vene-Balti Tehase administratiivhoones olid 1920. aastatel mõned korterid ja büroopinnad. 1931-2009 kasutas maja Tallinna Tehnikaülikool, tänapäeval tegutsevad seal Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekool.
Bekkeri laevatehas
Bekkeri laevatehas (vene keeles Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества, „Бекеръ и Ко“) rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa Venemaa Keisririigi sõjaliste tellimuste täitmiseks. Laevatehase toodanguks oli planeeritud hävitajad ja teised keskmise suurusega sõjalaevad.
Ehitust rahastas Prantsuse laevaehitusfirma Augustin Normand, keda esindas ja kelle tegevust vahendas Peterburi Erakommertspank. Prantsuse laevaehitusfirma omandas Riias asunud endise Lange masinatehase ja Liepājas tegutsenud aktsiaseltsi Bekker ja Ko ning ühendas need. Pärast Kopli poolsaarel maa-ala eraldamist 1912. aasta mais Tallinna linnavalitsuse poolt alustati laevatehase rajamist. Krundi keskpaika ehitati olulisemad tehasehooned – laevaehitus-, sepi- ja katla- ning mehaanikakoda, aga ka väiksemaid muid ehitisi. Krundi kõrgeimasse kohta ehitati veetorn.
Mererannale rajati staaplid ja laevaehituskraanade teed. Kraanadest oli väljapaistvaim 1914. aastal püstitatud 63 meetri kõrgune ja 100-tonnise tõstejõuga hiigelkraana, rahvasuus „Kopli Koljat“. Ohtlikuks muutunud tarind varistati 15. oktoobril 1935 ja lammutati vanarauaks. Bekkeri sadama suur betoonslipp on ainukene tänaseni säilinud taoline rajatis Tallinnas. Rannaku loodeotsa rajati muul, millega moodustus suur sadamabassein. See oli vajalik, et staaplitel ujukõlbulikeks ehitatud laevakeredest ehitada pärast vettelaskmist kai ääres laevad lõplikult valmis. Bekkeri tehase laevaehitustsehh tänase aadressiga Marati 7 oli ehitamise ajal maailma suurim monoliitbetoonist ehitis.
Kopli tänavaga külgnevale ja tootmishoonest kagu poole jäävatele aladele ehitati haldus- ja eluhooneid, peahoone, politseimaja, direktori elamu, inseneride elamu, vanemteenistujate majad, tööliste majad (kolm põhitüüpi), söökla, saun, tuletõrjedepoo hooned jm.
Bekkeri asulas ei olnud tänavatel nimesid ja majadel tänavapõhiseid numbreid (nagu Vene-Balti asulaski), vaid kogu tehase alal oli ehitistel ühtne numeratsioon. Tänavanimed ja tänavapõhised majanumbrid pandi alles 1951. aastal.
Pärast Esimese maailmasõja algust allutati tehas riiklikule kontrollile ja 1916. aastast nimetati ümber Loode Laevaehitustehaseks. 1917. aasta sügisel vastavalt Põhjarinde evakuatsioonikomisjoni esimehe otsusega Bekkeri tehas evakueeriti ja enamik seadmeid viidi Novorossiiskisse, kus avati uus laevatehas.
Bekkeri toodanguks olid Izjaslav-klassi hävitajad (miiniristlejad). Need olid oma aja kohta väga silmapaistva võimekusega sõjalaevad. 1913.aasta alguses saadi tellimus 5 laeva ehitamiseks:
- 1913-1917 valmisid Izjaslav ja Avtroil;
- 1913 alustati ehitust, 1915 lasti vette Prjamislav. Valmis ehitati laev alles 1927. aastal Leningradis Balti Laevatehases ja nimeks sai Kalinin;
- 1913-1915, jäi pooleli Brjatshsislav;
- 1914-17, jäi pooleli Fjodor Stratilat.
1915.aastal oli Vene keisririigi merevägi huvitatud veel kolme sama tüüpi hävitaja tellimusest kuid olemasolevate tellimuste täitmise raskused lükkasid uusi edasi ja paberile need jäidki.
Bekkeris ehitatud sõjalaevadest oli kõige huvitamam saatus Avtroilil, vtlisalugu.
Eesti Vabadussõja järel 1920. aasta talvel ja järgneval kevadel asusid Bekkeri laevatehase töölisbarakkides Vene Loodearmee laatsaretid. 1923. a oli Bekkeri tehasesAuto-Tanki divisjoni tagavarapargi ladu, selles laos oli 8 sõiduautot, 10 veoautot, 4 sanitaarautot ja 4 mootorratast. EW ajal tegutses sadam tsiviilfunktsioonides, tehases renditi ruume kuuele ettevõttele, nende seas oli 60 töötajaga AS Lihaprodukt, vorstivabrik ja tapamaja, nelja töötajaga W. Minkwitz´i seebivabrik, paar saeveskit. Tehase hoonetes asusid 1932. aastal tööle kummitoodete tehas Põhjala ja Johannes Lorupi klaasi- ja kristallivabrik (hilisem Tarbeklaas). Sadamat kasutati puidu väljaveoks.
Nõukogude ajal kuulus sadam Punalipulise Balti Laevastiku Tallinna Mereväebaasi koosseisu, seal paiknesid Nõukogude piirivalve vahilaevad ja sõjalaevastiku aluste remondiga tegelev ettevõte postkast V-8434 ehk Leningradi Admiraliteedikoondise Balti Baas. Uuel Eesti-ajal tehasealal ja sadamal militaariaga kokkupuudet ei ole. Piirkonda on planeeritud suurejooneline kinnisvaraarendus.
https://www.err.ee/1608107404/fotod-bekkeri-sadama-suurejooneline-tulevik
Noblessner / Peetri tehas / 7. tehas / Meretehas
Noblessneri laevatehase ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Ludvig Emmanuel Nobel (Alfred Nobeli vennapoeg) ja Arthur Lessner – rajasid siia Tsaari-Venemaa tähtsaima allveelaevade tehase. Kahe mehe perekonnanimedest saigi tehas nime Noblessner. 1916. aastal nimetati tehas ümber Peetri tehaseks.
1912. aastal võeti vastu Venemaa sõjalaevastiku arenguprogamm, mille järgi kavatseti ehitada 18 allveelaeva. Riigipoolse tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks sai äsja asutatud Noblessneri laevatehas, 6 allveelaeva telliti Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehaselt.
18. augustil 1915 kirjutasid Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi ja AS Noblessneri esindajad Mihhail Plotnikov ja N. Karpov alla viie Holland-tüüpi allveelaeva tarnimisele, mille osad valmistati USA-s ja monteeriti kokku Tallinnas.
Lisaks ehitati Noblessneris aastatel 1913–1917 kokku 12 moodsat Bars-tüüpi allveelaeva: üheksa Läänemere laevastiku jaoks ja kolm Vaikse ookeani laevastikule. Naabruses asunud Volta tehases valmistati ehitatavatele allveelaevadele kogu elektriseadmestik. Ühe Bars-tüüpi allveelaeva, Jedinorog´i (Ükssarviku) vrakk leiti 2009. aastal Soome lahest.1916. aastal sai tehas veel tellimuse 20 suure ookeaniallveelaeva ehitamiseks. Osa materjali jõuti tuua kohale, kuid allveelaevad jäid revolutsioonisündmuste ja iseseisvaEesti Vabariigi tekkimise tõttu projektina paberile. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalist ehitati 1920. aastate algul kolm teraskerega mootorpurjekat: Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. Tellimuste vähesuse tõttu kuulutati 1925. aastal välja tehase pankrot ning hooned jagati mitme ettevõtte vahel, kes muuhulgas ehitasid siin väiksemaid laevu.
1933-1936 tegutses Peetri tehase tootmisruumides Õhu- ja Gaasikaitse Liidu lennukitöökoda. Valmis jõuti ehitada Eestis konstrueeritud õppe-treeninglennukite ÕGL-1 ja ÕGL-2 prototüübid ja veel 2 tükki kumbagi lennukit (viimane ÕGL-2 ei saanud siiski Peetri töökojas lõplikult valmis) ning üks Poola päritoluõppe-treeninglennuk RWD-8.
Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks ning Arsenal allutati Laevastiku Suurtükiväe ülemale.
1944. aasta 22.septembril sai tehasest NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Tallinna Meretehas (Таллиннский морской завод ВМФ СССР), kus 50 aasta jooksul tehti Nõukogude mereväe ujuvbaaside, patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, allveetõrjelaevade, puksiiride ning piirivalvelaevade ja muude laevade remonti ja ümberehitusi.
17. maist 1951 kuni 1. juulini 1968 kandis tehas nime NSV Liidu Mereväe Meretehas nr 7 (Морской завод №7 ВМФ СССР) ja 1. juulist 1968 kuni 26. juulini 1992 nime NSV Liidu Mereväe 7. laevaremonditehas (7 судоремонтный завод ВМФ СССР, СРЗ-7).
1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamasti tehti neid Nõukogude mereväele: miini- ja torpeedo- ning vahilaevu, mereväe ujuvmärklaudu, ujuvdokke, iseliikuvaid pargaseid ja laevavarustust. Lisatööna tehti Meretehases tsiviillaevade remonti, nt remonditi vaalapüügilaevu ja mitut tüüpi kalatraalereid.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas. Vikpeedias leiduv info, et allveelaev Lembitu remont toimus Meretehases ei vasta Eesti Meremuuseumi andmetel tõele. Lembitu remont tehti Balti Laevaremonditehases.
Pärast Tallinna Meretehase pankrotti 2001. aastal kuulub tehas BLRT Grupile ning tehase territooriumil ehitatakse Noblessneri elamukvartalit. Sellega seoses nimetati 2013. aastal Peetri sadam taas Noblessneri sadamaks. Sadama ja tehase alal on kokku 18 muinsuskaitsealust objekti.
Tehase üks asutajaid Ludvig Emmanuel Nobel oli värvikas isiksus ja sama andekas kui tema maailmakuulus onu Alfred Nobel. Lisaks perekonnale kuuluva naftafirma Branobel juhtimisele Venemaal rajas ta Peterburgi suurte diiselmootorite tehase Ludvig Nobel, kus toodeti mootorid ka Noblessneri allveelaevade tarvis. Paljuski tänu temale teab maailm Nobeli preemiat. Pärast Alfred Nobeli surma vaidlustasid pärijad testamendi, millega suurem osa Alfredi varandusest pidi minema Nobeli fondi ja preemiate asutamiseks. Vaidlused hiigelpäranduse üle kestsid kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus Ludvig Nobelil sõlmida kokkulepe, et testament läheb täitmisele. Nobeli preemiate süsteem sai reaalsuseks.
en.wikipedia – Bars-class submarine (1915)
https://en.wikipedia.org/wiki/Bars-class_submarine_(1915)
ru.wikipedia – Подводные лодки типа «Барс»
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B4%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%BB%D0%BE%D0%B4%D0%BA%D0%B8_%D1%82%D0%B8%D0%BF%D0%B0_%C2%AB%D0%91%D0%B0%D1%80%D1%81%C2%BB
deepstorm.ru – Тип «Барс»
http://www.deepstorm.ru/DeepStorm.files/under_1917/Bars/list.htm