Kesk-Eesti

Hanno OjaloVõitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944 (Grenader 2012) 1944. aasta kevadel algavaks navigatsioonihooajaks valmistuvad sakslased tegelesid Peipsi järvele loodava sõjalaevastikuga juba 1943. aasta sügisest. Selle laevastiku – 4. suurtükipraamide flotilli (4. Artillerieträgerflotille) – tuumikuks said 180-tonnise veeväljasurvega mereväe suurtükipraamid (Marine-Artillerie-Leichter, lüh MAL), mis olid relvastatud kahe 75 mm või 88 mm tankitõrje- või õhutõrjesuurtükiga ja kuue 20 mm Oerlikon õhutõrjekahuriga. Kiirus… Read More »Saksa ja NSV Liidu järveflotillid Peipsi järvel 1944. aastal

Hanno OjaloVõitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944 (Grenader 2012) Vaatamata näiliselt heanaaberlikele suhetele 1930. aastatel Eesti ja Nõukogude Liidu vahel püsis pinevus riigipiiril Nõukogude Liit kasutas agentide värbamiseks jõumeetodeid, röövides ja küüditades Eesti kalureid Peipsi järvelt oma territooriumile, kus neid siis kinni hoiti ja ähvardustega agentideks värvati. 1938. aasta algul viis selline käitumine traagilise juhtumini, mis nõudis mitmeid inimohvreid. 19. jaanuaril… Read More »Piirivalveintsident Peipsi järvel 1938. aastal

Siim Õismaa, Eesti Sõjamuuseum Üks omanäolisemaid üksusi Eesti Vabadussõjas oli Balti pataljoni relvastatud jääpurjekate flotill (Segelnschlittenflottille). Ei ole teada, kes oli jääpurjekate flotilli mõtte algataja aga pataljonis oli mitmeid kes otseselt või kaudselt olid seotud saksa purjeklubidega. Üks neist oli alamkapten Erik von Holst, kellest hiljem saab mitmekordne Euroopa ja Eesti meister jääpurjetamises. Lisaks konstrueeris ta 1932. aastal uue Monotüüp… Read More »Jääpurjekate flotill Vabadussõjas (Segelnschlittenflottille)

1941. aasta võitlused Kesk-Eestis ja Tartumaal Lühendatud variant Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektori Toomas Hiio uurimustööst „Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 Eestis“. Kokkuvõte ja mõned täiendused: Ain Tähiste. Uurimustöö täispikk versioon koos illustratsioonidega: Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 1941. aasta sõjasuve sündmusi on põhjalikult käsitlenud Herbert Lindmäe oma raamatusarjas „Suvesõda 1941“, enamus raamatuid on digitaalselt kättesaadavad DIGARIS. 10.… Read More »1941. aasta võitlused Kesk-Eestis ja Tartumaal

Refereeritud: Reigo Rosenthal. Lahingud Peipsi ääres 1944. aasta veebruaris (Kaitse Kodu 2022/8 ja 2023/3). Punaarmee ülemjuhatus ja Leningradi rinde juhatus planeerisid 1944.aasta veebruari alguses Leningradi rinde edasise jõupingutuse koondamist Eesti suunale. Lisaks sellele, et 2. löögiarmee pidi läbi murdma Saksa vägede kaitse Narva rindel ja jätkama pealetungi Kirde-Eestis, otsustati, et 42. armee tungib üle Lämmijärve Tartu suunas. Sündmused rindel tegid… Read More »Piirissaar 1944

XX sajandi alguskümnendeil, eriti pärast Eesti iseseisvumist, tegi Türi läbi kiire arengu, tõustes tähtsusetust kihelkonnakeskusest omanäoliseks väikelinnaks, kus õitsesid nii majandus- kui ka haridus- ja kultuurielu. Sellele eduloole sai saatuslikuks 1941. aasta sõjasuvi. Taanduv Punaarmee hävitas kõik, mida vähegi hävitada tasus: Riigi Ringhäälingu suursaatja, paberi- ja puupapivabriku, raudteesõlme, piimaühisuse tootmishooned, elektrijaama, Särevere kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku ning sae- ja jahuveski,… Read More »Türi lahing 1941

Ülevaade koostatud Tõnis Tõnissoni ja Jaanus Kiili poolt 30. juulil 1941 alustasid Saksa väed Eestis üldpealetungi Rakvere – Narva ja Tallinna suunas. Tallinna kaitselahingute tsoon haaras ka tänase Rapla maakonna alad. Punaväe kaitseliin oli esmalt kavandatud joonel Kasari mõis – Vigala – Jädivere – Järvakandi – Rapla – Maidla – Triigi . Anna. Kuna esmane siht oli saksa vägedel jõuda… Read More »Rapla lahingud 1941