Tallinn

Tallinn 1944 septembris

Toomas Hiio. Lahingud Eestis 1944. aastal Refereeritud ja täiendatud 16. septembril 1944 käivitus operatsioon „Aster“ saksa vägede väljatõmbamiseks Eestist. Tallinna evakueerimist kattis kindralleitnant Kurt Gerocki lahingugrupp. See koosnes peamiselt mereväele ja armeegrupile „Narwa“ allunud rannakaitsepatareide meeskondadest, 1004. armee-rannakaitsedivisjonist ja kahest pioneeripataljonist; eestlaste üksustest olid sellele allutatud 291. politseipataljon ja 286. politseipataljoni 4. kompanii. Gerocki lahinggrupile allusid Tallinna komandandi (kindralmajor Artur… Read More »Tallinn 1944 septembris

Sõjategevus [1941]

Hanno Ojalo Raamatust „Tallinna Merekindlus Teises maailmasõjas“, Tallinn 2021 Sakslaste pealetung Tallinnale algas 20. augusti varahommikul kell 3.00 (mõnedes lõikudes ka 3.30), kui neil selleks eraldatud väegrupp lähtepositsioonidele oli koondatud ja ettevalmistused tehtud. Kõige põhjapoolsem oli 254. jalaväediviis, kes tungis Tallinna poole idast mööda Narva maanteed (tänapäeval Vana-Narva maantee). Temast lõuna pool tegutses 61. diviis, kes liikus edasi mööda Tartu… Read More »Sõjategevus [1941]

Tallinna mereväebaas

1940-1941 Tallinna mereväebaas loodi kohe pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt. Juba 1940.aasta juuli lõpuks tunnistatiTallinna MereväebaasKroonlinna asemel Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks (Главная база КБФ), selle juhatajaks määrati Vladimir Tributs. Poolteist kuud pärast Nõukogude-Saksa sõjategevuse algust jõudsid peale tungivad Saksa 18. armee väeüksused 7. augustil 1941 Eestis Kunda juures Soome laheni, lõigates sellega Tallinna maismaa poolt ülejäänud Nõukogude territooriumidest ära.… Read More »Tallinna mereväebaas

Eesti Merekindluste saatusest aastatel 1940-1941

Ranno Sõnum Pärast Talvesõja lõppu 1940. aasta märtsishakkas Nõukogude Liit ette valmistama sõjalist operatsiooni Eesti okupeerimiseks ja see sai nimeks operatsioon „Gudok“.See nägi ette, et Aegna ja Naissaare patareid vallutatakse meredessandiga ning Suurupi patareid vallutatakse maapoolse rünnakuga.Operatsiooniga alustati 1940. aasta 17. juuni varahommikul. Sama päeva hommikulkell 6 hõivas 21. sillaehituspataljon Suurupi patareid ja pool tundi hiljem maabus punaväe dessant Aegna… Read More »Eesti Merekindluste saatusest aastatel 1940-1941

Militaarne dislokatsioon ja omavalitsus Nõmme linna näitel

Leho LõhmusLaidoneri Muuseumi aastaraamat 5. 2006, lk 83-92 Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhted ennesõjaaegses Eesti Vabariigis on teema, mida seni pole praktiliselt uuritud. Pealegi kummitavad inimeste mälu need sassiläinud kontaktid, mis valitsesid nõukogude okupatsioonivägede ja kohaliku võimu vahel. Kummalisel kombel polnud need head isegi ENSV „parimatel päevadel“. Hulgaliselt huvitavat leidub selle kohta omaaegsetes kohalike täitevkomiteede ja parteikomiteede materjalides. Viimastele, salastatud… Read More »Militaarne dislokatsioon ja omavalitsus Nõmme linna näitel

Nõukogude sõjatehased Tallinnas

Dvigatel 1899. aastal käiku antud tehas rajati raudteevagunite tootmiseks. Esimese maailmasõja ajal tootis Dvigatel kolme- ja kuuetolliseid suurtükimürske, vankreid ja kuulikaste. Pärast Teist maailmasõda orienteeriti Dvigatel masinaehitusele, Nõukogude Liidu areneva aatomitööstuse tellimuste täitmiseks ja mittestandardse toodangu valmistamiseks. Aatomitööstuse (NSV Liidus nimetati seda Keskmise masinaehituse ministeeriumiks) tarbeks töötas Eestis kolm tehast: Dvigatel, Sillamäe ja Baltijets Narvas.Dvigateli tehases oli mitu kontrollivat salateenistust:… Read More »Nõukogude sõjatehased Tallinnas

Arsenali toodang

Soomusauto Arsenal-Crossley ehk M 27/28 Masinad kasutasid Briti päritolu Crossley Motors Ltd mootorit ja veermikku. Arsenal-Crossley soomusautod projekteeriti aastatel 1924-1925 Eesti Sõjaministeeriumi Varustusvalitsuse Tehnikaosakonnas. Autosid toodeti 1926-1928 kokku 13, teistel andmetel 14. Oma aja kohta olid need moodsad kergesoomusautod. Soomustamiseks vajalikud terasplaadid telliti Rootsist. Soomusautod olid 4,87 meetrit pikad, 1,80 meetrit laiad ja 2,43 meetri kõrgused. Auto tühikaal oli 4,1… Read More »Arsenali toodang

EW sõjatehaseid Tallinnas

Peamised allikad:Sõja ja rahu vahel I. Koostaja Ago Pajur. Tallinn 2004.Toe Nõmm. Arsenal 1920-1940. Eesti sõjatehase lugu. Kaitse Kodu 2002/5, lk 19-22.Toomas Türk. Kui tiivad olid puust ja mehed rauast ehk kui Eestis ehitati lennukeid… Sõdur 2018/1, lk 58-65 Sõjatööstus hõlmas aastail 1939-1940 hinnanguliselt kuni seitsmendiku Eesti kogu metalli- ja masinatööstuse toodangust ning mitmed selle käitised kuulusid suurte ja moodsaima… Read More »EW sõjatehaseid Tallinnas

Nõukogude Armee ja Laevastiku väeosad Tallinnas

NSV Liidu relvajõududel paiknes Tallinnas hulgaliselt väeosi, muid üksusi ja poolsõjaväestatud ning muid toetavaid asutusi ja organisatsioone. Kohalolek varieerus periooditi, soovitame üle lugeda Jüri Pärna ülevaate „Nõukogude Liidu relvajõud Eestis 1944-1995“. Kõige laiahaardelisemalt tegutses Tallinnas merevägi. Ülevaade on eraldi artiklina Tallinna Mereväebaas. Aastail 1967–1994 moodustas Eestis asunud Nõukogude Armee maavägede põhijõu 144. kaardiväe Jelnja Punalipuline Suvorovi II järgu ordeniga motolaskurdiviis,… Read More »Nõukogude Armee ja Laevastiku väeosad Tallinnas

Aegna

Robert Nerman. Aegna. Tallinn 2008Väljavõtteid raamatust valis ja kommenteeris Ain Tähiste Sissejuhatus Aegna ajaloole on jätnud jälje saare allumine erinevatele võimudele. 1689. aastani kuulus Aegna Tallinna raele, seejärel läks saar Rootsi riigile ning pärast Põhjasõda Viimsi mõisale. 1918. aasta lõpus allutati Aegna saar Viimsi vallale ning pärast Viimsi ja Nehatu ühinemist 1939. aastal Iru vallale. Alates 1923. aastast, kui Aegna… Read More »Aegna

Tallinna rannakaitse Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944

Ranno Sõnum 28. augustil 1941 langes Saksa vägede kätte Tallinn. Sakslastele jäi lahkuvast Punaarmeest maha purustatud endine Eesti Vabariigi Merekindlus. Uutele okupatsioonivägedele oli samuti oluline Eesti pikka rannajoont kaitsta, sest see pakkus soodsaid võimalusi punalaevastikul dessantide ja löögirühmade maalesaatmiseks. Mõeldi ka Tallinna rannakaitse peale ja kogu rannakaitset Eestis juhatas Saksa 207. julgestusdiviisi ülem. Vaadates Naissaare olukorda pärast sakslaste poolt Tallinna… Read More »Tallinna rannakaitse Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944

Baltvojenmorstroi

Baltvojenmorstroi oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) ja NSV Liidu Sõja- ja Mereväe Ettevõtete Ehitusministeeriumile allunud sõjaväeehitusettevõte aastatel 1944-1949. Baltvojenmorstroile allus alguses kolme mereväebaasi ehitamine – Tallinnas, Riias ja Porkkalas (Soomes). Hiljem eraldati need iseseisvateks ehitusobjektideks. 1946. aasta märtsis viidi Baltvojenmorstroi NKVD alluvusest NSV Liidu Sõjaliste ja sõjalis-mereliste ehituste ministeeriumi alluvusse ning nimetuseks sai Tallinna ehitusvalitsus Baltvojenmorstroi. 1949. aastal allutati… Read More »Baltvojenmorstroi

EW sõjakool Tondil

Refereeritud: Tondipoisid. Vabariigi sõjakoolide kasvandike mälestusi rahu- ja sõjapäevilt (1919-1945). Koostaja Andres Seene. ESM Toimetised 11. Tallinn 2020. Vabariigi Sõjakooli asutamise ametlikuks kuupäevaks loeti 3. aprill 1919. Õppetöö algas 14. aprillil 1919. aastal. Kooli formeerijaks ja esimeseks ülemaks oli kapten Aleksander Simon (1877-1960). Sõjakool asus sel ajal Tallinnas Tehnika tänaval endise Raudtee Tehnikakooli ruumides. Koolis loodi paralleelselt jalaväe, suurtüki (rühm)… Read More »EW sõjakool Tondil