Home » Põhja-Eesti

Põhja-Eesti

1941. a juuli lõpu – augusti alguse sündmused Põhja-Eestis

Refereeritud: Toomas Hiio. Punaarmee 11. laskurkorpuse purustamine Ida-Eestis. Wehrmacht jõuab Kundas Soome laheni ja poolitab Punaarmee väed Eestis kahte ossa Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 Eestis (Eesti Sõjamuuseum) https://esm.ee/kulastajale/haridus/tana-80-aastat-tagasi/wehrmacht-jouab-kundas-soome-laheni-ja-poolitab-punaarmee-vaed-eestis-kahte-ossa Punaarmee visa vastupanu tõttu Eestis, mida soodustas ka Kesk-Eesti, omaaegse Eesti- ja Liivimaa piiriala, kaitseks soodus maastik, jaotas 18. armee oma pealetungi Eestis nelja rindelõiku. Kahe peamise pealetungisuuna lähtekoht… Read More »1941. a juuli lõpu – augusti alguse sündmused Põhja-Eestis

Kirde-Eesti ja Narva vallutamine 1941. aastal

Refereeritud: Toomas Hiio. XXVI armeekorpus vallutab Kirde-Eesti. Ettevalmistused Tallinna kaitsmiseks ja vallutamiseks Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 Eestis https://esm.ee/kulastajale/haridus/tana-80-aastat-tagasi/xxvi-armeekorpus-vallutab-kirde-eesti-ettevalmistused-tallinna-kaitsmiseks-ja-valllutamiseks Lahingute käiku on lihtsam mõista, kui võtta abiks Maa-ameti kaardirakenduse Eesti topograafiline kaart 1935–1938. Enamik mõlema sõdiva poole dokumentides nimetatud kohti on sellel kaardil nimetatud; palju raskem on neid leida kaasaegsetelt kaartidelt. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline 10. augustil teatas XXVI armeekorpus Punaarmee… Read More »Kirde-Eesti ja Narva vallutamine 1941. aastal

Militaarne Hara

Jüri Pärn 26.01.2022 Hara ümbruskonna militaarmaad ja -veed Maavaldaja s/o 10717:Hara linnak 43,6 ha MNm 066 29.11.46Hara saar (pindala puudub, peaks olema 10,1 ha) MNm 07 25.2.48Virve k-s? stendide kai kaela ümbrus 3 ha 10717 – (1.1957…8.64)Lohja järvest loodes kursipostide ala 4,0 ha MNm 0014 9.4.56Suurpea linnak 52,0 ha MNk 0011 7.9.55 Sama määrusega eraldati ka Suurpea ja Pärispea mereala… Read More »Militaarne Hara

Paldiski

Käesoleva artikli autorite hinnangud ajaloosündmustele, samuti äritegevusele ja kinnisvara arendustele ei pruugi kokku langeda Teejuhi koostajate seisukohtadega. Mati Õun, Jüri Pärn (21.01.2022) Paldiski Külma sõja rindel Aastail 1946–1994 oli Paldiski linn koos oma lähiümbrusega üks militariseeritumaid piirkondi Eestis. Tõsiseltvõetav ning ammendav Külma sõja aegse militaarse Paldiski lugu on veel kirja panemata või vähemasti laiemale üldsusele avaldamata. Nähtavasti pole ka vene… Read More »Paldiski

Narva jõgi strateegilise tõkkena. Eesti Vabariigi ajajärk

Andres Soome Narva Muuseum. Toimetised 15. 2024 (LÜHENDATULT, lk 53-56) Kokkuvõtvalt tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti delegatsioon rõhus piirikavade kaitsmisel ning oma seisukohtade põhjendamisel Eesti väiksusele, kes ei kujuta endast suurele Venemaale mingit ohtu, vaid vastupidiselt on Eestil põhjust arvestada ohuga idast. Vene diplomaadid tõid omapoolsete piiritaotluste põhjendamisel välja strateegilised kaalutlused julgeoleku vajadustele viidates. Ettekäändena kasutas Vene pool liitlasriikide võimalikku interventsiooni.… Read More »Narva jõgi strateegilise tõkkena. Eesti Vabariigi ajajärk

Laidoneri liin kui Narva tabalukk

Robert Treufeldt Tehnikamaailm 2010 nr 5, lk 60-63 Meie ajalootaju on kohati imelik. Vaadake raamatukaupluse riiuleid – jutte sellest, kuidas me 1940. aastal riigi käest andsime, on kordades enam kui neid, mis kirjutavad, kuidas see riik kakskümmend aastat varem kätte võideti: relvaga käes, kahel rindel venelaste ja sakslaste vastu! Ning toona olime me valmis oma kodumaad ka kaitsma. Selleks tuli… Read More »Laidoneri liin kui Narva tabalukk

Ida-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Herbert Lindmäe Suvesõda Virumaal 1941 (Tartu 2002, lk 338-371) Alutaguse vald Kui algas küüditamine, pages Alutaguse valla suurmetsadesse küüditajate püünistest pääsenud mehi, naisi ja lapsi. Paljud varjasid ennast Mustladva soos. Narva ümbruskonnas tekkis mitu metsavendade rühmitust. Nii koondus Kudruküla sohu paarkümmend meest Narva-Jõesuust ja Mereküla kandist. Nendest on teada Julius Aiand, Kaskmaa, Kiiver, Konsa, Martpõld, Jaan Oras, Jüri Oras, Ev.… Read More »Ida-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Lääne-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Herbert Lindmäe Suvesõda Virumaal 1941 (Tartu 2002, lk 256-338) Aaspere vald Aaspere vallas tegutses Vatku-Hõbeda ja Ama Kesksoo laager. Vatku-Hõbeda laagris oli kuni 15 meest, nendest viiel relvad. Ama Kesksoo laager oli umbes 8-meheline. Relvad olid vaid pooltel meestest. Liiguste lahing. Aaspere vallas algas partisanivõitlus 5. juuli (teistel andmetel 10. juulil) öösel Liiguste lahinguga Tallinn-Narva maanteel Liiguste küla lähedal 87.… Read More »Lääne-Virumaa metsavennad Suvesõjas

Sõjavanker veereb üle Virumaa

Herbert Lindmäe Suvesõda Virumaal 1941 (Tartu 2002, lk 199-209) Sakslaste pealetung Virumaale algas 29. juulil Sadala külast Türi – Rakke – Sadala joonelt Simuna suunas. Teisel rünnakukiilul, mis lähtus 30. juulil Rakkest, oli esialgu sama suund. Esimesed Saksa väeüksused jõudsid Virumaa pinnale teisipäeval, 29. juulil. 30. juulil vabastasid sakslased enamlastest Salla valla ja hilisõhtul Avanduse valla lõunaosa koos Simuna alevikuga.… Read More »Sõjavanker veereb üle Virumaa

Seniitraketisüsteem S-200

Ain Tähiste Suure tegevusraadiusega Nõukogude seniitraketisüsteem loodi 1960. aastate keskpaigaks võitluseks vastase lennukite ja tiibrakettidega kuni 300 kilomeetri kauguselt ja maksimaalselt 40 kilomeetri kõrguselt. Eestis paiknenud S-200 seniitraketidivisjonid olid rajatud Leningradi (Peterburi) kaitseks massiivse õhurünnaku vastu. Rakette võis relvastada lisaks tavalõhkepeale ka tuumalõhkepeaga. Raketikompleksil oli mitu modifikatsiooni: „Angara“, „Vega“, „VegaM“, „VegaE“ (eksportvariant), „Dubna“. Lahingüksuse (seniitraketidivisjoni) koosseisus oli 6 laskeseadeldist 5П72,… Read More »Seniitraketisüsteem S-200

Miiniristlejate „Avtroil“ ja „Spartak“ vangistamine

Arto Oll Meremees 2018 nr 2, lk 14-16 Võrreldes teiste Balti riikidega, oli Eesti sõjalis-strateegiline olukord 1918. a märksa keerulisem, sest väikeriiki ohustasid samal ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Balti laevastik. Eesti mereväe lahinguvõimekus oli aga 1918. a novembris väga madal ning väeliik ei suutnud otseselt lahingutegevusse sekkudagi. Detsembris 1918 olid eestlaste käsutuses ainult kaks kaitseliitlaste poolt üle võetud sõjalaeva… Read More »Miiniristlejate „Avtroil“ ja „Spartak“ vangistamine