Käesolev Teejuht kutsub sõja-ajaloo huvilisi ringreisile mööda Eestit. Reisi kogupikkus mööda otseteed marsruudil Tallinn – Narva – Tartu – Valga – Pärnu – Virtsu – Sõrve – Triigi – Sõru – Tahkuna – Haapsalu – Tallinn on 1162 kilomeetrit. Selle reisijuhi ajaraamiks on 20. sajand. Suurelt maanteelt tehakse põikeid ligikaudu 10 kilomeetri kaugusele, kaardile on kantud 692 objekti. Eelmine Teejuht… Read More »Eesti ringreisi sissejuhatus
1911. aastal hakati Peterburi kaitseks rajama hiiglaslikku kindlussüsteemi – Peterburi merekaitset. Läti rannikut, Eesti saari, põhjarannikut, Soomet ja Venemaa Soome lahe äärseid alasid hõlmanud kindlussüsteemil oli neli põhipositsiooni: eelpositsioon (Tahkuna – Spithami – Hanko), pea- ehk keskpositsioon (Tallinn – Naissaar – Porkkala), varu- ehk sisepositsioon (Meriküla – Kurgola – Lavassaar – Kotka) ja lõpp-positsioon (Yhinmäki – Retusaari – Kroonlinn –… Read More »Esimene maailmasõda Eestis
Refereeritud Kersti Lust, Koguteos Saaremaa, Tallinn 2007, lk 216-363 Esimese maailmasõja eel kujunes tsaaririigis arusaam, et Lääne-Eesti saared on riigikaitse seisukohast tähtsad. Vene impeeriumi riigikaitsekavas nähti ette Peterburi kaitseks mõeldud kaitseliinide arvu suurendamine, millest üheks sai Muhu väina positsioon. 1915, kui Saksa maaväed Liivi laheni jõudsid, tekkis vajadus kaitsta Riia linna võimaliku meredessandi eest. Ala Hiiumaalt Sõrve poolsaareni ja Saaremaalt… Read More »Saaremaa Esimese maailmasõja ja Vabadussõja päevil
Siim Õismaa 1. Sissejuhatus Pärast keisri kukutamist Venemaal 1917. aasta märtsis liideti Eestimaa kubermanguga Põhja-Liivimaa, mis sai autonoomia. Ametisse nimetati kubermangukomissar Jaan Poska, seadusandliku koguna valiti 1917. aasta suvel Maanõukogu, mis moodustas Maavalitsuse. Juba aprillis 1917 oli saadi Vene ülemjuhatuse luba moodustada eesti rahvusväeosad. Aasta lõpuks formeeriti neli jalaväepolku, tagavarapataljon, insenerirood ja suurtükiväebrigaad. 1917. aasta oktoobris alustati nende baasil 1.… Read More »Eesti Vabadussõda 1918–1920
Refereeritud Robert Treufeldt, Laidoneri liin kui Narva tabalukk. Tehnikamaailm 30.05.2010 Eesti Wabariigi päevil koostati mitmeid kaitsekavasid idapiiri kaitseks. Neljanda, 1937. aasta kaitsekava järgi plaaniti Narva jõe läänekaldale uus liin üheksast kuulipildujapunkrist. Eraldi sillapea kaitses Jaanilinna, mille ees kulges poolkaares ~12 km pikkune kolmekordne positsioon. Rahvasuus kutsuti kaitseliini „Laidoneri liiniks“. Kirdepiiri kindlustustöid tabas ootamatu hoop 1938. aasta algul, kui selgus, et… Read More »EW aegsed kindlustused Narvas
Punaarmee taandumine algas 13. augustil pärast lahinguid Jõhvi ja Iisaku all. 16. augustil tuli käsk tõmbuda Narva jõe taha. 17. augustil hõivasid sakslased Narva.
Toomas Hiio Punaarmee pealetung väegrupi „Nord“ vastu 1944. a alguses 14. jaanuaril 1944 alustasid Punaarmee Leningradi rinde, Volhovi rinde ja 2. Balti rinde väekoondised pealetungi väegrupi „Nord“ vägede vastu – niinimetatud Leningradi-Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni, mis lõppes 1. märtsil 1944. Pealetungi eesmärgiks oli väegrupi „Nord“ armeede purustamine, Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine ning väegrupi „Nord“ eraldamine väegrupist „Mitte“, mis oli kaitsel… Read More »Lahingud Eestis 1944. aastal
1. veebruaril 1944 jõudsid rannikul pealetungiva Punaarmee 2. löögiarmee üksused Narva jõeni. 2.-3. veebruaril tungiti üle jõe kolmes kohas – Kudruküla piirkonnas, Narva-Jõesuus ja Narvast edelas Ust-Zerdjanka ja Vääska piirkonnas. Põhjapoolsed sillapead likvideeriti kiiresti, kuid Narvast edelas laiendas Punaarmee sissetungi ja moodustus Auvere platsdarm e Krivasoo kott. Juba 6. veebruaril jõudis Punaarmee 25 km laiuse rindega Auvere jaama juures Narva-Tallinna… Read More »Narva ja Sinimäed 1944
Aivar Kass, täiendused Meelis Kivi ja Ain Tähiste 1944. aasta augusti alguses algas Punaarmee sissetung Lõuna-Eestisse. 2. löögiarmee tõmmati Narva rindelt välja ja paigutati ümber Eesti kagurindele. Kaks sellesse armeesse kuuluvat diviisi rakendati dessandiks üle Lämmijärve Mehikoormasse. Teised üksused suunati Peipsi järve ja Tartu vahele ülesandega vallutada Tartu, ületada Emajõgi ja tungida põhja suunas. 10. augustil murdsid Punaarmee 3. Balti… Read More »Lõuna-Eesti 1944
Refereeritud Meelis Maripuu. Koguteos Saaremaa. Tallinn 2007. lk 305-344.Täiendanud Ain Tähiste 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis Teine maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus… Read More »Teine maailmasõda ja Saaremaa
Pärast Teist maailmasõda oli Saaremaa väga militariseeritud piirkond. Peamiseks põhjuseks oli saare asukoht Nõukogude Liidu läänepiiril. Saaremaa oli üks nn Raudse eesriide eesliine. Piirivalveväed Nii nagu Eesti lääne- ja põhjarannikul kehtis ka Saaremaal piiritsooni režiim. Kogu nõukogude perioodi vältel olid saarel piirivalveväed. Kuressaares Tallinna mnt 19 paiknes 11. piirivalvesalga staap. Kasarmulinnak asus Pihtla tee 24, elamulinnak sealsamas kõrval, õppepunkt ja… Read More »Saaremaa KS üld
Kõnekeeles kasutatav mõiste raketibaas on üldine termin, mille alla liigituvad erineva otstarbe ja relvastusega lahingüksused alates mandritevahelise ulatusega ballistilistest rakettidest kuni lähiulatusega õhutõrjerakettideni. Eestis paiknenud seniitraketibaasid pärinevad 1960.-1970. aastatest. Nõukogude perioodi lõpuaastail algas seniitraketivägede ümberrelvastamine mobiilsete süsteemidega S-300 ja need ei vajanud enam statsionaarseid rajatisi. Täpne termin sellele lahingüksusele on seniitraketidivisjon ehk tuledivisjon. Selle koosseisu kuulus lahingjuhtimisjaoskond, raadiotehniline patarei ja… Read More »S-75 seniitraketidivisjon
Kõnekeeles kasutatav mõiste raketibaas on üldine termin, mille alla liigituvad erineva otstarbe ja relvastusega lahingüksused alates mandritevahelise ulatusega ballistilistest rakettidest kuni lähiulatusega õhutõrjerakettideni. Eestis paiknenud seniitraketibaasid pärinevad 1960.-1970. aastatest. Nõukogude perioodi lõpuaastail algas seniitraketivägede ümberrelvastamine mobiilsete süsteemidega S-300 ja need ei vajanud enam statsionaarseid rajatisi. Täpne termin sellele lahingüksusele on seniitraketidivisjon ehk tuledivisjon. S-125 tuledivisjoni koosseisu kuulus stardipatarei ja raadiotehniline… Read More »S-125 seniitraketidivisjon
Keskmaa tegevusraadiusega ballistiline raketisüsteem R-12 töötati NSV Liidus välja 1950. aastate teises pooles. Relvastuses olid raketid aastatel 1959–1989. NATO terminoloogias oli raketi nimeks SS-4 Sandal, „sandlipuu“ kuna rakett oli sihvaka siluetiga. 1960. aastatel rajati Eestisse 8 maapealsete stardikompleksidega raketibaasi: Piirsalu, Lintsi, Rohu, Kadila, Uniküla, Rooni, Nursi ja Sänna ning üks maa-aluste stardišahtidega, relvastatud rakettidega R-12U asukohaga Vilaskis. Igas baasis võis… Read More »Rakett R-12
Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseumi aastaraamat, 2006, lk 101-118 Seni ilmunud kirjandus 1941. aasta sõjasündmustest Eestis on kirjutatud eesti keeles üsna palju. Varsti pärast lahingutegevuse lõppu Eesti pinnal alustasid mõlemad pooled toimunu kohta dokumentide ja mälestuste kogumist. 1942. a alguses, lähtuvalt Politsei ja Omakaitse Valitsuse korraldusest, hakkasid 1941. aastal toimunut jäädvustama Omakaitse malevad. Tänaseks on ilmunud rohkesti käsitlusi, mis neid materjale… Read More »1941. aasta sõjasündmustest Eestis
10. augustil 1944 alustas Punaarmee 3. Balti rinne pealetungi Marienburgi kaitseliini vastu. Marienburgi (läti linna Alūksne saksakeelse nime järgi) kaitseliin ulatus Pihkva järve edelatipust piki Optjoki jõge. Pealöök anti Laura ja Pankjavitsa vahelises rindelõigus Petserimaal. Punaarmee murdis läbi 10 km laiuses lõigus ja tema esimesed rünnakukiilud jõudsid 20 km kaugusele Võrust. 13. augustil hõivati Võru. 16. augustil tegi Punaarmee dessandi… Read More »1944 Tartu operatsioon
18. ja 26.veebruaril 1944 korraldas Punaarmee Tartule väiksemad õhurünnakud, surma sai 8 inimest, 25 vigastada, purustusi mõned hooned. 26. märtsi õhtul ja öösel vastu 27. märtsi 1944 toimus suur õhurünnak. Nõukogude lennukid pommitasid Tartut kahes laines. Esimene laine algas umbes pool seitse õhtul ja kestis kella üheksani. Teine algas õhtul kell poolt üksteist ja kestis poole kaheni öösel. Surma sai… Read More »Tartu 1944
Juulis 1941 oli Tartu kaks nädalat rindelinn. Sõjategevuse käigus sai linn süütepommide ja tulekahjude läbi suuri purustusi. 2. juulil pommitas Saksa lennuvägi esimest korda Raadi lennuvälja. Samal ajal hakati Tartusse ja Tartu ümbrusse rajama varjendeid ja kaitseliine. Mullatöid juhatas Nõukogude okupatsioonivõimu poolt ametisse määratud Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Kristjan Jalak. Sestap nimetatigi Tartu all kaevatud tankitõrjekraave Jalaka… Read More »Tartu Suvesõjas 1941
Saksa väed lahkusid Tartust 18. detsembril 1918. 19. detsembriks olid Eesti üksused Peipsi põhjaranniku suunalt taandunud peaaegu Tartuni ja punavägi oli linnast 10-12 kilomeetri kaugusel. Planeeritud vastupealetung ei käivitunud, linnas puhkesid rahutused ja rüüstamised.Põrandaalune kommunistlik linnakomitee asus valitsevat ärevust ja pahameelt igati õhutama. 21. detsembril tuli taganemiskäsk ja linn jäeti maha. Osa Tartu kaitseks määratud Rahvaväe 2. polgu allüksustest deserteerus.… Read More »Vabadussõja võitlused Tartus
Jüri Pärn NSV Liidus loodi esimesed piirivalve lennuväeüksused 1932. aastal. Neid nimetati siis üksikuteks lennu(väe)salkadeks või -lülideks. 1939. a novembris formeeriti Brodõ linnas Ukraina piirivalveringkonnas kasutamiseks 11. üksik lennueskadrill, mis sai kahemootorilised kiirpommitajad SB ja 1940. a paigutati üksus Saaremaale Kuressaarde. Lennukeid oli tal siis 12 (9 SB-d ja 3 vesilennukit MBR-2; teistel andmetel oli eskadrillil 10 SB, 2 R-5… Read More »NSV Liidu piirivalve lennuväeüksused Eestis
Radar MR-10 MR-10 – statsionaarne rannaradar rannavaatluspostide ning rannapatareide jaoks. Selle järelveetav variant „Mõs“ oli ette nähtud ka „Sopka“ tüüpi (rannakaitserakettidega) nn eridivisjonide jaoks. Võimaldas avastada veepealseid sihtmärke, määrata nende kaugust ning asimuute, töötada välja suunamisandmeid, mis edastati telefoni või raadio teel kõrgemalseisvatele luurepostidele (БИП). Jaama komplektis oli monteeritav mast kõrgusega kuni 15 m ja kaks diiselagregaati AD-30. Selle kogukaal… Read More »NSV Liidu piirivalve kasutuses olnud tehnika
Jüri Pärn Merepiirivalve tehnilise vaatluse post (MP TVP, vn k ПТН МЧПВ – пост технического наблюдения морских частей пограничных войск) oli NL piirivalve merejõudude vahilaevade üksikdivisjoni või -brigaadi allüksus, mis oli varustatud kaldaradaritega. Vahel nimetati neid ka raadiotehnilisteks postideks, analoogiliselt mereväe samalaadsetele allüksustele. Kasutati NL merepiiri valvamisel laevade, kaatrite jt ujuvvahendite ning madalalt lendavate lennukite ja kopterite avastamiseks, eesmärgiga leida… Read More »NSV Liidu merepiirivalve tehnilise vaatluse post
Jüri Pärn Piirivalvekordoni all mõistetakse nii piirivalve allüksust kui ka selle paiknemiskohta. Kordon kui allüksus Piirivalvekordon (liinikordon, merepiiril ka rannakordon) oli piirivalvevägede põhiline allüksus, NSV Liidu „raudse eesriide“ režiimi tagamise peamine lahingüksus, kes kuulus piirivalvesalga või -komandantuuri koosseisu ja kelle ülesandeks oli vahetult ja pidevalt valvata ja kaitsta kindlat riigipiirilõiku, mille pikkuseks oli keskmiselt 15–25 km. Sõltuvalt looduslikest, sõjalis-poliitilistest või… Read More »NSV Liidu piirivalvekordonid ja nende olulisemad objektid Eestis
Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel 1914-1918. Tallinn 2011. Dessandi algushetkest omandas ülemvõim Soela väinas ja Väinameres esmase tähtsuse nii sakslastele kui ka venelastele. Kui Soela väin oli sakslaste käes, ei saanud venelased saata oma hävitajaid rünnakule vaenlase dessandi vastu, nagu seda nägi ette Vene kaitseplaan. Tegelikult oli väina kaitse venelastel nõrgalt korraldatud: ainuke 4 kahuriga 120 mm rannakaitsepatarei asus… Read More »Esimese maailmasõja operatsiooni „Albion“ merelahingud Soela väinas ja Väinamerel
Max Jakobsoni komisjoni raport (avaldati 2001) http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/conclusions_ee_1941-1944.pdf
Jüri Pärn, Mart MõnisteMilitaarne Hiiumaa. Tahkuna 2019, lk 5-11 Hiiumaa vanem (sõja)ajalugu koosneb enamasti legendidest – Sottesattema/Sõjasadam, kuningas Ingvariga seostatud kohad. Säilinud on kindluskirikud Pühalepas ja Käinas ning Valipe kindlusmaja vundament. Valipel asus 13.–16. sajandil ordufoogti väike kohalik sõjaväeüksus – esimene teadaolev väeosa Hiiumaal. Lõpel, Nõmbas, Tubalal on rahvamälu kohaselt olnud nn sõjaaugud, kuhu rahvas ärevatel aegadel varjule läks. Kakssada… Read More »Hiiumaa militaarajaloost
Ain Tähiste, Hiiumaa Militaarajalooselts“Hiiumaa 1941” 12. oktoober 1941 „Tants võib alata“ (der Tanz kann beginnen). Sellise romantilise koodnimetusega antakse 1941. aasta 11. oktoobri õhtul roheline tuli operatsiooni „Siegfrid“ käivitamiseks. Ilm on selge ja vaikne, tähed säravad. Ei ole põhjust anda käsku „Kooki moosiga“ („Scheibenhonig“), mis peataks tegevused. 12. oktoobri varahommikul lähevad Saaremaalt merele dessantgrupid „West“ ja „Ost“. Samal ajal tehakse mere… Read More »Hiiumaa sõjasündmused oktoobris 1941
Jüri Pärn Riigi Õhukaitsevägede ülesanne Riigi Õhukaitsevägede (RÕKV) strateegiliseks ülesandeks oli tõkestada vastase õhu- ja kosmosejõudude lööke NSV Liidu objektide pihta. See ülesanne lahendati riigi lennuki-, raketi- ja kosmosetõrje kõigi väeliikide ühise ja kooskõlastatud tegevusega. Vastase lennuväe, tiibrakettide, piloodita luurelennukite, aerostaatide ja teiste õhuründevahendite hävitamine pidi omakorda toimuma seniitraketivägede, hävituslennuväe, raadiotehnikavägede, raadioluure- ning raadiohäiringuväeosade ühise ja kooskõlastatud lennukitõrje-alase tegevusega. Eestis… Read More »Eestis asunud NL õhukaitse raadiotehnikaväeosadest
Meelis MaripuuÕpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2006 Ettevalmistused Tsiviilvõim sõjaväevõimude käe all Eestimaa kindralkomissariaat 5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvõimude haldamisele. Üleandmine toimus aga eritingimusel, mis jäi kestma okupatsiooni lõpuni: Eesti territoorium loeti endiselt ka Wehrmachti, täpsemalt väegrupi Nord tegevuspiirkonnaks ja kõrgemat sõjaväelist võimu jäi teostama väegrupi „Nord“ tagala ülemjuhataja. Eestimaa kindralkomissar SA-Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann võttis endise Eesti… Read More »Saksa okupatsioonivõimude kinnipidamiskohad Eestis 1941–1944
Patrullkaater Projekt 1400 „Grif“ Veeväljasurve 40 t Pikkus 23,8 m Laius 5 m Süvis 1,9 m Kere alumiinium Peamasinad 2 x 1000 hj Patrullkaater „Grif“ oli kasutuses merepiirivalves. Kaatrit kasutavad tänapäeval mitme riigi merejõud ja patrullteenistused. Kaater on alumiiniumkerega ja kiirekäiguline. Maksimumkiirus on 30 sõlme, ökonoomne kiirus 15 sõlme. Sõidukaugus 1100 meremiili, autonoomsus viis ööpäeva. Relvastuseks 1 või 2 kuulipildujatorni… Read More »NSV Liidu merepiirivalve kaatrid ja laevad