Eesti ringreis

Jüri Pärn Aastail 1944–1995 on Eestis asunud hinnanguliselt üle kolme tuhande erineva nimetusega NL relvajõudude väeosa, asutust ja organisatsiooni. Nende koosseisus ja dislokatsioonis on meie jaoks veel väga palju ebaselget. Eriti esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel toimus palju väeosade ümberformeerimisi ning -paigutamisi. Kuna enamus Venemaa arhiiviandmeid mainitud perioodist on meile veel kättesaamatud, on selle teema uurimisel reeglina tulnud piirduda juhuslike infokildudega, mis… Read More »Nõukogude Liidu relvajõud Eestis 1944–1995

Eesti Mälu Instituut koostas koostöös Rahvusraamatukoguga interaktiivse näituse „Saabus „vabastaja““. Vaatajatele avanevad pildid Eesti eluolust aastail 1944-1945, mil maa oli taas langenud Punaarmee okupatsiooni alla. Vastuolu Nõukogude propaganda ning tõelisuse vahel oli karjuv. Näitus tugineb dokumentidele ning kõrvutab seda Nõukogude propagandaplakatitel kujutatuga. Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Meelis Maripuu sõnul on oluline meenutada, et Teise maailmasõja lõpp 75 aastat tagasi… Read More »Eesti Mälu Instituudi ja Rahvusraamatukogu koostatud e-näitus “Saabus “vabastaja””

Heiki Suurkask 12.04.2017 Delfi Forte Esimese maailmasõja lõpp 1917-1918 tähendas suurriikide hävingut ja väikeriikide esiletõusu. 1938-1939 otsustasid aga suurriigid, ennekõike Saksamaa, Itaalia ja NSV Liit aga „viga heastama hakata“. Väikeriike hakati järjest likvideerima, tulemuseks küll see, et senised liitlased asusid lõpuks ka üksteist hävitama. Väikseim riik Euroopas üldse, mis Teises maailmasõjas agressorile vastu hakkas ja lõpuni vastu pidas, oli Suurbritannia.… Read More »Teise maailmasõja rängad valikud: mõni riik hakkas vastu, mõni riik ei hakanud