Peeter Suure Merekindlus

Toomas Türk. Eesti lennuvägi Lasnamäel. Sõdur 3 2019 Esimest korda kasutas Lasnamäed lennuväljana 1913. aasta suvel Tallinna väisanud prantsuse lendur Marcel Brindejonc des Moulinais. Aasta hiljem, 1914. aasta suvel külastas Tallinna juba suurem grupp lennukeid. Nimelt korraldas Peterburgis asunud 1. lennuväe rood, mis koondas kõiki Peterburgi sõjaväeringkonna lennuüksusi, 1914. aasta suvel kaks ringlendu. Neist üks kümnest lennukist koosnenud grupp tegi… Read More »Peeter Suure Merekindluse aerodroom Lasnamäel

Käsitleme kolme suurt laevaehitustehast, mis rajati puhtmilitaarsetel eesmärkidel. Ilmasõja puhkedes tootsid mitmed Tallinna tehased sõjavarustust- nt Dvigatel suurtükimürske, Balti Manufaktuur sõjaväe riidevarustust, Volta elektriseadmeid allveelaevade tarbeks jne, kuid need olid sõjaoludest tingitud ümberkorraldused. Vene-Balti laevatehas Tehase ehitamise ja hilisemate arengute kohta on Oliver Orro, Robert Treufeldt ja Maris Mängel üllitanud 2017. aastal väga põhjaliku teose „Kopli sonaat. Vene-Balti Laevatehas“, soovitame… Read More »Sõjatehased Tallinnas Peeter Suure Sõjasadama aegadel

Mehis Helme. Militaarraudteed Eestis. 2016 Meritsi sissetungi ohu suurenemine Peterburisse ajendas Vene tsaari ja kindraleid tegelema tollase pealinna kaitsmise plaanidega Soome lahe poolt. Moodustati mitu komisjoni, millest ühe ülesandeks oli Soome lahe kindlustussüsteemide uurimine ja uute võimaluste väljatöötamine. 1909. aastal andis tsaar Nikolai II käsu kindlustuste väljaehitamiseks Soome lahe kallastel ja saartel, et sulgeda laht välisvaenlasele. Kindlustuste põhiosa koosnes rannakaitsepatareidest… Read More »Merekindluse raudteed

Leho LõhmusNõmme kindlusraudtee. 2011 1. augustil 1901 avati alaliseks liikluseks Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis hilisema Liiva jaama kohal jõudis ka Nõmme piiridesse. Kitsarööpmeline raudtee oli kergem ja odavam ning nagu loodud kohalike väiksemate mahtudega vedude jaoks suurematesse keskustesse. Seal sai toimetada ümberlaadimist kas suurema veovõimega laiarööpmelisele raudteele või sadamas laevadele. Siit ka nimi: juurdeveoraudtee. Selliseid raudteid hakati üha rohkem kasutama… Read More »Nõmme kitsarööpmeline raudtee

Julius PõldmäeKogumik Vana Tallinn IV, 1974 Esimese maailmasõja algusaastad tõid Tallinna ümbrusse palju elevust. Seoses Tallinna Peeter Suure merekindluse ehitustööde ettevalmistamisega ja varsti ka ehituse algusega toimus siin tõeline rahvaste liikumine, sest võimsa kindlustusvööndi ehitamine nõudis tuhandete meeste rakendamist. Maapoolne kaitseliin läbis ka minu koduküla Limu talude maid. Ehitust alustati, kui olin 4-aastane, selle lõpul juba kaheksane ja võin nüüd… Read More »Mälestuskilde Tallinna Peeter Suure merekindluse ehitamise ajast

Harald KikasKogumik Verbum habet Sakala. 1974 Kommentaaridega varustanud Jüri Remmelgas Tsaari-Venemaa kavatsuste kohaselt pidi Tallinnast ja selle ümbrusest kujunema suur ja tugev merekindlus. Ühenduses sõjalaevastiku suurendamisega rajati 1912. aastal Kopli poolsaarele Vene-Balti ja Beckeri laevatehased ning aasta hiljem samasse lähedusse Noblessneri (hilisem Peetri) laevaehitus tehas. Laiendati ka Sadamatehaseid. Ehitati miiniristlejaid ja allveelaevu. Tööliste arv neis neljas tehases oli Esimese maailmasõja… Read More »Peeter Suure merekindluse viimased kuud

Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913-1940. Tallinn, Olion 1993Väljavõtted raamatust valis, kommenteeris ja täiendas Ain Tähiste (2021) Sissejuhatuseks Pärast Krimmi sõja lõppemist 1856. a. algas Venemaa jaoks küllaltki kestev rahuaeg. Aleksander II oli veendunud oma riigi võitmatuses, asus majandust elustama ning sõjahaavu parandama. Mitme riigiga sõlmiti tulusaid kaubalepinguid, eriti Prantsusmaa ja Hiinaga. Liigsete kulutuste vältimiseks seiskas tsaar mitmeks aastaks nekrutite võtmise… Read More »Heino Gustavson Peeter Suure Merekindlusest

XX sajandi algusaastad tõid Eesti militaarmaastikele suuri muutusi. Peamiselt Tallinna ümbrusse ja Lääne-Eesti saartele hakkas tsaari-Venemaa rajama hiiglaslikku rannapatareide ja kindlustuste süsteemi. Selle keskpunktideks pidid kujunema Peeter Suure Sõjasadam Tallinnas ning Soome lahe suudmeala ning Tallinnat riivistav Peeter Suure Merekindlus. Ettevõtmine oli mastaapne, on avaldatud arvamust, et omal ajal üks suurimaid maailmas – ei julge siinkohal sajaprotsendiliselt kinnitada, küll aga… Read More »PSM sissejuhatus