admin

Refereeritud Meelis Maripuu. Koguteos Saaremaa. Tallinn 2007. lk 305-344.Täiendanud Ain Tähiste 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis Teine maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus… Read More »Teine maailmasõda ja Saaremaa

Pärast Teist maailmasõda oli Saaremaa väga militariseeritud piirkond. Peamiseks põhjuseks oli saare asukoht Nõukogude Liidu läänepiiril. Saaremaa oli üks nn Raudse eesriide eesliine. Piirivalveväed Nii nagu Eesti lääne- ja põhjarannikul kehtis ka Saaremaal piiritsooni režiim. Kogu nõukogude perioodi vältel olid saarel piirivalveväed. Kuressaares Tallinna mnt 19 paiknes 11. piirivalvesalga staap. Kasarmulinnak asus Pihtla tee 24, elamulinnak sealsamas kõrval, õppepunkt ja… Read More »Saaremaa KS üld

Kõnekeeles kasutatav mõiste raketibaas on üldine termin, mille alla liigituvad erineva otstarbe ja relvastusega lahingüksused alates mandritevahelise ulatusega ballistilistest rakettidest kuni lähiulatusega õhutõrjerakettideni. Eestis paiknenud seniitraketibaasid pärinevad 1960.-1970. aastatest. Nõukogude perioodi lõpuaastail algas seniitraketivägede ümberrelvastamine mobiilsete süsteemidega S-300 ja need ei vajanud enam statsionaarseid rajatisi. Täpne termin sellele lahingüksusele on seniitraketidivisjon ehk tuledivisjon. Selle koosseisu kuulus lahingjuhtimisjaoskond, raadiotehniline patarei ja… Read More »S-75 seniitraketidivisjon

Kõnekeeles kasutatav mõiste raketibaas on üldine termin, mille alla liigituvad erineva otstarbe ja relvastusega lahingüksused alates mandritevahelise ulatusega ballistilistest rakettidest kuni lähiulatusega õhutõrjerakettideni. Eestis paiknenud seniitraketibaasid pärinevad 1960.-1970. aastatest. Nõukogude perioodi lõpuaastail algas seniitraketivägede ümberrelvastamine mobiilsete süsteemidega S-300 ja need ei vajanud enam statsionaarseid rajatisi. Täpne termin sellele lahingüksusele on seniitraketidivisjon ehk tuledivisjon. S-125 tuledivisjoni koosseisu kuulus stardipatarei ja raadiotehniline… Read More »S-125 seniitraketidivisjon

Keskmaa tegevusraadiusega ballistiline raketisüsteem R-12 töötati NSV Liidus välja 1950. aastate teises pooles. Relvastuses olid raketid aastatel 1959–1989. NATO terminoloogias oli raketi nimeks SS-4 Sandal, „sandlipuu“ kuna rakett oli sihvaka siluetiga. 1960. aastatel rajati Eestisse 8 maapealsete stardikompleksidega raketibaasi: Piirsalu, Lintsi, Rohu, Kadila, Uniküla, Rooni, Nursi ja Sänna ning üks maa-aluste stardišahtidega, relvastatud rakettidega R-12U asukohaga Vilaskis. Igas baasis võis… Read More »Rakett R-12

Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseumi aastaraamat, 2006, lk 101-118 Seni ilmunud kirjandus 1941. aasta sõjasündmustest Eestis on kirjutatud eesti keeles üsna palju. Varsti pärast lahingutegevuse lõppu Eesti pinnal alustasid mõlemad pooled toimunu kohta dokumentide ja mälestuste kogumist. 1942. a alguses, lähtuvalt Politsei ja Omakaitse Valitsuse korraldusest, hakkasid 1941. aastal toimunut jäädvustama Omakaitse malevad. Tänaseks on ilmunud rohkesti käsitlusi, mis neid materjale… Read More »1941. aasta sõjasündmustest Eestis

10. augustil 1944 alustas Punaarmee 3. Balti rinne pealetungi Marienburgi kaitseliini vastu. Marienburgi (läti linna Alūksne saksakeelse nime järgi) kaitseliin ulatus Pihkva järve edelatipust piki Optjoki jõge. Pealöök anti Laura ja Pankjavitsa vahelises rindelõigus Petserimaal. Punaarmee murdis läbi 10 km laiuses lõigus ja tema esimesed rünnakukiilud jõudsid 20 km kaugusele Võrust. 13. augustil hõivati Võru. 16. augustil tegi Punaarmee dessandi… Read More »1944 Tartu operatsioon

18. ja 26.veebruaril 1944 korraldas Punaarmee Tartule väiksemad õhurünnakud, surma sai 8 inimest, 25 vigastada, purustusi mõned hooned. 26. märtsi õhtul ja öösel vastu 27. märtsi 1944 toimus suur õhurünnak. Nõukogude lennukid pommitasid Tartut kahes laines. Esimene laine algas umbes pool seitse õhtul ja kestis kella üheksani. Teine algas õhtul kell poolt üksteist ja kestis poole kaheni öösel. Surma sai… Read More »Tartu 1944

Juulis 1941 oli Tartu kaks nädalat rindelinn. Sõjategevuse käigus sai linn süütepommide ja tulekahjude läbi suuri purustusi. 2. juulil pommitas Saksa lennuvägi esimest korda Raadi lennuvälja. Samal ajal hakati Tartusse ja Tartu ümbrusse rajama varjendeid ja kaitseliine. Mullatöid juhatas Nõukogude okupatsioonivõimu poolt ametisse määratud Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Kristjan Jalak. Sestap nimetatigi Tartu all kaevatud tankitõrjekraave Jalaka… Read More »Tartu Suvesõjas 1941

Saksa väed lahkusid Tartust 18. detsembril 1918. 19. detsembriks olid Eesti üksused Peipsi põhjaranniku suunalt taandunud peaaegu Tartuni ja punavägi oli linnast 10-12 kilomeetri kaugusel. Planeeritud vastupealetung ei käivitunud, linnas puhkesid rahutused ja rüüstamised.Põrandaalune kommunistlik linnakomitee asus valitsevat ärevust ja pahameelt igati õhutama. 21. detsembril tuli taganemiskäsk ja linn jäeti maha. Osa Tartu kaitseks määratud Rahvaväe 2. polgu allüksustest deserteerus.… Read More »Vabadussõja võitlused Tartus

Jüri Pärn NSV Liidus loodi esimesed piirivalve lennuväeüksused 1932. aastal. Neid nimetati siis üksikuteks lennu(väe)salkadeks või -lülideks. 1939. a novembris formeeriti Brodõ linnas Ukraina piirivalveringkonnas kasutamiseks 11. üksik lennueskadrill, mis sai kahemootorilised kiirpommitajad SB ja 1940. a paigutati üksus Saaremaale Kuressaarde. Lennukeid oli tal siis 12 (9 SB-d ja 3 vesilennukit MBR-2; teistel andmetel oli eskadrillil 10 SB, 2 R-5… Read More »NSV Liidu piirivalve lennuväeüksused Eestis

Radar MR-10 MR-10 – statsionaarne rannaradar rannavaatluspostide ning rannapatareide jaoks. Selle järelveetav variant „Mõs“ oli ette nähtud ka „Sopka“ tüüpi (rannakaitserakettidega) nn eridivisjonide jaoks. Võimaldas avastada veepealseid sihtmärke, määrata nende kaugust ning asimuute, töötada välja suunamisandmeid, mis edastati telefoni või raadio teel kõrgemalseisvatele luurepostidele (БИП). Jaama komplektis oli monteeritav mast kõrgusega kuni 15 m ja kaks diiselagregaati AD-30. Selle kogukaal… Read More »NSV Liidu piirivalve kasutuses olnud tehnika

Jüri Pärn Merepiirivalve tehnilise vaatluse post (MP TVP, vn k ПТН МЧПВ – пост технического наблюдения морских частей пограничных войск) oli NL piirivalve merejõudude vahilaevade üksikdivisjoni või -brigaadi allüksus, mis oli varustatud kaldaradaritega. Vahel nimetati neid ka raadiotehnilisteks postideks, analoogiliselt mereväe samalaadsetele allüksustele. Kasutati NL merepiiri valvamisel laevade, kaatrite jt ujuvvahendite ning madalalt lendavate lennukite ja kopterite avastamiseks, eesmärgiga leida… Read More »NSV Liidu merepiirivalve tehnilise vaatluse post

Jüri Pärn Piirivalvekordoni all mõistetakse nii piirivalve allüksust kui ka selle paiknemiskohta. Kordon kui allüksus Piirivalvekordon (liinikordon, merepiiril ka rannakordon) oli piirivalvevägede põhiline allüksus, NSV Liidu „raudse eesriide“ režiimi tagamise peamine lahingüksus, kes kuulus piirivalvesalga või -komandantuuri koosseisu ja kelle ülesandeks oli vahetult ja pidevalt valvata ja kaitsta kindlat riigipiirilõiku, mille pikkuseks oli keskmiselt 15–25 km. Sõltuvalt looduslikest, sõjalis-poliitilistest või… Read More »NSV Liidu piirivalvekordonid ja nende olulisemad objektid Eestis

Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel 1914-1918. Tallinn 2011. Dessandi algushetkest omandas ülemvõim Soela väinas ja Väinameres esmase tähtsuse nii sakslastele kui ka venelastele. Kui Soela väin oli sakslaste käes, ei saanud venelased saata oma hävitajaid rünnakule vaenlase dessandi vastu, nagu seda nägi ette Vene kaitseplaan. Tegelikult oli väina kaitse venelastel nõrgalt korraldatud: ainuke 4 kahuriga 120 mm rannakaitsepatarei asus… Read More »Esimese maailmasõja operatsiooni „Albion“ merelahingud Soela väinas ja Väinamerel

Max Jakobsoni komisjoni raport (avaldati 2001) http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/conclusions_ee_1941-1944.pdf

Jüri Pärn, Mart MõnisteMilitaarne Hiiumaa. Tahkuna 2019, lk 5-11 Hiiumaa vanem (sõja)ajalugu koosneb enamasti legendidest – Sottesattema/Sõjasadam, kuningas Ingvariga seostatud kohad. Säilinud on kindluskirikud Pühalepas ja Käinas ning Valipe kindlusmaja vundament. Valipel asus 13.–16. sajandil ordufoogti väike kohalik sõjaväeüksus – esimene teadaolev väeosa Hiiumaal. Lõpel, Nõmbas, Tubalal on rahvamälu kohaselt olnud nn sõjaaugud, kuhu rahvas ärevatel aegadel varjule läks. Kakssada… Read More »Hiiumaa militaarajaloost

Ain Tähiste, Hiiumaa Militaarajalooselts“Hiiumaa 1941” 12. oktoober 1941 „Tants võib alata“ (der Tanz kann beginnen). Sellise romantilise koodnimetusega antakse 1941. aasta 11. oktoobri õhtul roheline tuli operatsiooni „Siegfrid“ käivitamiseks. Ilm on selge ja vaikne, tähed säravad. Ei ole põhjust anda käsku „Kooki moosiga“ („Scheibenhonig“), mis peataks tegevused. 12. oktoobri varahommikul lähevad Saaremaalt merele dessantgrupid „West“ ja „Ost“. Samal ajal tehakse mere… Read More »Hiiumaa sõjasündmused oktoobris 1941

Jüri Pärn Riigi Õhukaitsevägede ülesanne Riigi Õhukaitsevägede (RÕKV) strateegiliseks ülesandeks oli tõkestada vastase õhu- ja kosmosejõudude lööke NSV Liidu objektide pihta. See ülesanne lahendati riigi lennuki-, raketi- ja kosmosetõrje kõigi väeliikide ühise ja kooskõlastatud tegevusega. Vastase lennuväe, tiibrakettide, piloodita luurelennukite, aerostaatide ja teiste õhuründevahendite hävitamine pidi omakorda toimuma seniitraketivägede, hävituslennuväe, raadiotehnikavägede, raadioluure- ning raadiohäiringuväeosade ühise ja kooskõlastatud lennukitõrje-alase tegevusega. Eestis… Read More »Eestis asunud NL õhukaitse raadiotehnikaväeosadest

Meelis MaripuuÕpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2006 Ettevalmistused Tsiviilvõim sõjaväevõimude käe all Eestimaa kindralkomissariaat 5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvõimude haldamisele. Üleandmine toimus aga eritingimusel, mis jäi kestma okupatsiooni lõpuni: Eesti territoorium loeti endiselt ka Wehrmachti, täpsemalt väegrupi Nord tegevuspiirkonnaks ja kõrgemat sõjaväelist võimu jäi teostama väegrupi „Nord“ tagala ülemjuhataja. Eestimaa kindralkomissar SA-Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann võttis endise Eesti… Read More »Saksa okupatsioonivõimude kinnipidamiskohad Eestis 1941–1944

Patrullkaater Projekt 1400 „Grif“ Veeväljasurve 40 t Pikkus 23,8 m Laius 5 m Süvis 1,9 m Kere alumiinium Peamasinad 2 x 1000 hj Patrullkaater „Grif“ oli kasutuses merepiirivalves. Kaatrit kasutavad tänapäeval mitme riigi merejõud ja patrullteenistused. Kaater on alumiiniumkerega ja kiirekäiguline. Maksimumkiirus on 30 sõlme, ökonoomne kiirus 15 sõlme. Sõidukaugus 1100 meremiili, autonoomsus viis ööpäeva. Relvastuseks 1 või 2 kuulipildujatorni… Read More »NSV Liidu merepiirivalve kaatrid ja laevad

Jüri Pärn Aastail 1944–1995 on Eestis asunud hinnanguliselt üle kolme tuhande erineva nimetusega NL relvajõudude väeosa, asutust ja organisatsiooni. Nende koosseisus ja dislokatsioonis on meie jaoks veel väga palju ebaselget. Eriti esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel toimus palju väeosade ümberformeerimisi ning -paigutamisi. Kuna enamus Venemaa arhiiviandmeid mainitud perioodist on meile veel kättesaamatud, on selle teema uurimisel reeglina tulnud piirduda juhuslike infokildudega, mis… Read More »Nõukogude Liidu relvajõud Eestis 1944–1995

Eesti Mälu Instituut koostas koostöös Rahvusraamatukoguga interaktiivse näituse „Saabus „vabastaja““. Vaatajatele avanevad pildid Eesti eluolust aastail 1944-1945, mil maa oli taas langenud Punaarmee okupatsiooni alla. Vastuolu Nõukogude propaganda ning tõelisuse vahel oli karjuv. Näitus tugineb dokumentidele ning kõrvutab seda Nõukogude propagandaplakatitel kujutatuga. Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Meelis Maripuu sõnul on oluline meenutada, et Teise maailmasõja lõpp 75 aastat tagasi… Read More »Eesti Mälu Instituudi ja Rahvusraamatukogu koostatud e-näitus “Saabus “vabastaja””

Heiki Suurkask 12.04.2017 Delfi Forte Esimese maailmasõja lõpp 1917-1918 tähendas suurriikide hävingut ja väikeriikide esiletõusu. 1938-1939 otsustasid aga suurriigid, ennekõike Saksamaa, Itaalia ja NSV Liit aga „viga heastama hakata“. Väikeriike hakati järjest likvideerima, tulemuseks küll see, et senised liitlased asusid lõpuks ka üksteist hävitama. Väikseim riik Euroopas üldse, mis Teises maailmasõjas agressorile vastu hakkas ja lõpuni vastu pidas, oli Suurbritannia.… Read More »Teise maailmasõja rängad valikud: mõni riik hakkas vastu, mõni riik ei hakanud