Ain Tähiste
1944. aasta sõjasuvel kulges Saksamaa Teises maailmasõjas lõpliku kaotuse poole. 6. juunil maabusid liitlasväed Normandias, 25. augustil oli Pariis vabastatud. Idarindel algas 22. juunil operatsiooniga „Bagration“ Punaarmee mastaapne pealetung, mis oma lõpufaasis 1944. aasta augustis jõudis peaaegu Suur-Saksamaa sõjaeelse piirini Preisimaal.
Kagu-Eestisse tungis Punaarmee 1944. aasta augustis. 10. augustil alanud pealetungi seda faasi, mis eelnes Tartu ja Väike-Emajõe lahingutele, on Eesti sõjaajaloo kaasaegsetes käsitlustes üllatavalt pealiskaudselt uuritud, ometi olid siis Kagu-Eestis vastamisi kõigi aegade suurimad väekoondised Eesti pinnal.
Eesti NSV perioodil kaitses üsna kireva elusaatusega Arved Kalvo 1976. aastal ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga „Изгнание фашистов из Южной Эстонии (август-сентябрь 1944 года)“ , sellele eelnes 1972. aastal tema sulest raamat „Nemad vabastasid Lõuna-Eesti 1944. aasta augustis-septembris“. Teoses on ajastuomaselt liialdusi ja väljamõeldisi, kuid lahingute ja kokkupõrgete kronoloogiat on järgitud. Kalvo on allikatena kasutanud Punaarmee arhiivimaterjale, tänapäeval on need põhimõtteliselt kättesaadavad veebikeskkonnas pamyat-naroda.ru ning mingil määral ka saksa allikaid.
Veebikeskkonda militaar.net on kasutaja Andrus teinud kättesaadavaks USA Rahvusarhiivis NARA-s leiduvad käsitletava perioodi Wehrmachti XXVIII armeegrupi ja II armeegrupi hommikused ja päevakokkuvõtted. Kasutaja Hillarit on need tõlkinud eesti keelde.
Augustikuu sõjategevuse kokkuvõtted on väga infotihedad, suur osa kohanimesid on talude omad. Järje ajamiseks on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis Kaardirakendused kättesaadavad EW Topo 200T ja kohati EW Topo 50T kaardid ning NSVL 25T topograafilised kaardid 19461949.
Sõjaajaloo huvilised ootavad kahtlemata pikisilmi akadeemilisi uurimustöid. Seniks tuleb piirduda perioodi üldise kirjelduse ja kronoloogilise kokkuvõttega.
Toomas Hiio „Lahingud Eestis 1944. aastal“:
„1944. aasta augustis piki Eesti-Läti piiriala läände tungivate Punaarmee üksuste vastu võitles Lõuna-Eestis XXVIII armeekorpus (komandeeriv kindral jalaväekindral Hans Gollnick), kellele allusid 30. jalaväediviis (ülem kindralmajor Otto Barth), 21. jalaväediviis (ülem kolonel Heinrich Götz) ja 12. Luftwaffe välidiviis (ülem Gottfried Weber). Augusti keskel, lahingute ajal Võru- ja Valgamaal, toodi lisaks II armeekorpus, millele olid allutatud 31. grenaderidiviis ja 87. jalaväediviis. Eesti-Läti piirialal võitlesid ka XXXVIII armeekorpuse (komandeeriv kindral suurtükiväekindral Kurt Herzog) vasaku tiiva väekoondised. 14. augustil 1944 saatis 18. armee ülemjuhataja rindele kõik tema võimualal olevad Omakaitse lahinguüksused, mis võitlesid Väike-Emajõel, Pikasillas Võrtsjärve lõunatipus ja mujal.“
Kaitsel olnud Saksa 5 diviisi vastu suunas Punaarmee kolme armee koosseisu kuulunud 18+1 diviisi (14. kindlustatud rajooni üksused olid enam-vähem diviisi mõõtu) + 5 diviisi Lätis + 5 diviisi reservis.
Toomas Hiio „Lahingud Eestis 1944. aastal“:
„67. armeele (ülemjuhataja kindralleitnant Vladimir Romanovski) allusid:
- 116. laskurkorpus (ülem kindralmajor Fjodor Fetissov, koosseisus 86., 291. ja 326. laskurdiviis);
- 119. laskurkorpus (ülem kindralmajor Nikolai Nikišin, koosseisus 44., 128. ja 376. laskurdiviis ning 38. üksik kuulipildujate ja suurtükkide pataljon);
- 14. kindlustatud rajoon (suurtükkide ja kuulipildujate pataljonid nr 39, 40, 72, 261, 290, 291, 292);
- 122. laskurkorpus (ülem Nikolai Martõntšuk, koosseisus 43., 98. ja 189. laskurdiviis ning 38. üksik kuulipildujate ja suurtükkide pataljon), toodi vahetult enne pealetungi algust Narva rindelt Leningradi Rinde alluvusest.
1. löögiarmeele (ülemjuhataja kindralleitnant Nikanor Zahvatajev) allusid:
- 14. kaardiväe laskurkorpus (ülem kindralmajor Pavel Stepanenko, koosseisus 23., 52. ja 53. kaardiväe laskurdiviis);
- 12. kaardiväe laskurkorpus (ülem kindralmajor Stepan Bunkov, koosseisus 33. ja 56. kaardiväe laskurdiviis);
- 123. laskurkorpus (ülem kindralmajor Viktor Veržbitski, koosseisus 196., 285., 364. ja 377. laskurdiviis).“
Laskurdiviisidele lisandusid suurtüki- ja tankiüksused ja 14. lennuväearmee ( ründelennukuid, hävitajad, ööpommitajad, luurelennukid, kokku neli lennuväediviisi ja kaks lennuväepolku).
Toomas Hiio „Lahingud Eestis 1944. aastal“:
„Augusti keskel rakendati 1. löögiarmee alluvuses lahingutesse ka Punaarmee Kõrgema Peakorteri reservi kuulunud 2. suurtükiväe läbimurdediviis (ülem polkovnik S. Fastritski, koosseisus 48. raskehaubitsate, 10. haubitsate, 5. miinipildujate ja 16. suurtükiväebrigaad).
Rinde reservis olid 5 diviisi: 118. laskurkorpus (ülem kindralmajor Dmitri Abakumov, koosseisus 85., 146. ja 282. laskurdiviis), 198. (anti 14. augustil 12. kaardiväe laskurkorpuse koosseisu) ja 321. laskurdiviis.
[ … ]
10. augustil 1944 alustas Punaarmee 3. Balti Rinne pealetungi Marienburgi kaitseliini vastu. Marienburgi (läti linna Alūksne saksakeelse nime järgi) kaitseliin ulatus Pihkva järve edelatipust piki Optjoki jõge üle Laura Petseri maakonnas ja Alūksne kuni Gulbene raudteesõlmeni Lätis. Marienburgi liin kulges Kagu-Eesti ja Kirde-Läti kõrgustikel ja pidi takistama sissetungi Kagu-Eestisse läbi Petserimaa ja ühtlasi Punaarmee edasitungi läände Põhja-Lätis üle Valga ja Riia. Kaitseliinil oli 99 km kaevikuid ja 3061 kindlustatud punkti.
Pealöök anti Laura ja Pankjavitsa vahelises rindelõigus Petserimaal. Marienburgi liini kaitses Saksa 18. armee: pealöögi suunal Petserimaal XXVIII. armeekorpus vahetult enne pealetungi Soomest tagasi toodud 122. jalaväediviisi, 30. jalaväediviisi ja 12. Luftwaffe välidiviisiga. Punaarmee murdis läbi 10 km laiuses lõigus ja tema esimesed rünnakukiilud jõudsid 20 km kaugusele Võrust. Saksa 18. armee ülemjuhatus andis XXVIII. armeekorpusele lisajõude teiste korpuste alluvusest, suurematest üksustest 21. jalaväediviisi ja 227. jalaväediviisi 328. rügemendi. Punaarmee ründas kolmes suunas: Petseri peale, Võru peale ja piki Riia-Pihkva kiviteed läände. 18. armee hindas Punaarmee jõudude tugevuseks 14 laskurdiviisi, 3–4 tankikoondist ja tugevad suurtüki- ja reaktiivmiinipildujate üksused. 3. Balti Rinde armeede ülesanded olid järgmised: 67. armee pidi andma pealöögi oma vasakul tiival vähemalt kuue laskurdiviisiga, ületama Piusa jõe ja tungima üle Vastseliina Võru suunas. 1. löögiarmee pidi andma pealöögi vähemalt kuue laskurdiviisiga Rõuge suunas, murdma läbi Marienburgi kaitseliini ning seejärel ründama loodest Alūksnet ja linna vallutama. 54. armee pidi nelja laskurkorpusega pealöögi suunal tungima piki Eesti-Läti piiri Gaujiena suunas.“
Arved Kalvo nendib oma raamatus „Nemad vabastasid Lõuna-Eesti“, et 10. augustil 1944 oli „Marienburgi“ läbimurdelõigul Troitsa mõisa ja Teterevo vahelises lõigus Punaarmee ülekaal: võitlejad 4,3 korda; suurtükid ja miinipildujad 14,8 korda; tankid ja ründesuurtükid 4,1 korda.
Kronoloogia. Punaarmee vallutused augustis-septembris
- 10. august 1944 „Marienburgi“ kaitseliini läbimurre.
- 10.-11. august Vastseliina.
- 12. august Värska, Rõuge.
- 13. august Võru, Karula.
- 14. august Antsla.
- 16.–23. august Saksa vägede vasturünnak Sangaste piirkonnas.
Toomas Hiio „Lahingud Eestis 1944. aastal“:
„18. augustil õnnestus II armeekorpuse 87. jalaväediviisil, 31. grenaderidiviisil ja lahinggrupil „Mann“ Punaarmee edasitung Sangaste juures peatada ja vastane tagasi tõrjuda. Punaarmee 53.kaardiväe laskurdiviisi üks polk jäi Märdi ja Kassiratta piirkonnas kaheks päevaks piiramisrõngasse. Saksa väed suutsid Antsla suunal edeneda kuni 10 kilomeetrit, Sangastest kirdes 7-8 kilomeetrit. 1. löögiarmee grupeeris oma jõud ümber ja suutis 21.–23. augustil kaotatud positsioonid tagasi võita. Rinne stabiliseerus mõneks päevaks Sangaste juures.“
- 16. august 1944 Lämmijärve dessant.
- 16. august Põlva, Räpina.
- 17. august Kanepi.
- 20. august Saksa planeeritud kaitsepositsiooni sissevõtmine üldjoonel Pühajärve põhjatipp – Otepää idaserv – Vana-Otepää mõis – Neeruti mõis.
- 22.-23. august Otepää..
- 25. august 1944 algas Saksa üksuste taandumine Väike-Emajõe joonele.
- 26. august Sangaste.
- 27. august Tsirguliina, Pikasilla.
Viited:
Arved Kalvo – Nemad vabastasid Lõuna-Eesti 1944. aasta augustis-septembris (Tallinn 1972)
militaar.net – Kagu-Eesti 08.-09.1944
militaar.net – Kagu-Eesti 08.1944 – eesti keeles
Maa- ja Ruumiamet – Kaardirakendused
Eesti Sõjaajaloo Teejuht – Toomas Hiio – Lahingud Eestis 1944. aasta