XX sajandi alguskümnendeil, eriti pärast Eesti iseseisvumist, tegi Türi läbi kiire arengu, tõustes tähtsusetust kihelkonnakeskusest omanäoliseks väikelinnaks, kus õitsesid nii majandus- kui ka haridus- ja kultuurielu. Sellele eduloole sai saatuslikuks 1941. aasta sõjasuvi. Taanduv Punaarmee hävitas kõik, mida vähegi hävitada tasus: Riigi Ringhäälingu suursaatja, paberi- ja puupapivabriku, raudteesõlme, piimaühisuse tootmishooned, elektrijaama, Särevere kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku ning sae- ja jahuveski, lisaks kõik maantee- ja raudteesillad linna lähemas ümbruses. Saksa ja Vene suurtükitules ja lennurünnakutes ning otseses lahingutegevuses hävis kümneid elumaju ja kõrvalhooneid, sageli tervete tänavate või kvartalite kaupa. Needki ehitised, mis sõjamöllus püsima jäid, said suuremaid või väiksemaid kahjustusi. Tolleaegse ajakirjanduse hinnangul oli Türi „raskeimini kannatanud linnu Eestis …, sest kõik, mis Türil oli väljapaistvat ja suurt ehituste alal, on hävinud“ (Postimees, 21.10.1941). Türi hävingu tõi kaasa asjaolu, et pärast Punaarmee suurte väekoondiste purustamist piirilahingutes jäi Wehrmacht keset Eestit ootamatult toppama ega pääsenud Audru – Vändra – Türi -Põltsamaa – Tartu joonelt kuidagi edasi. Võitlused Türi pärast kestsid kaks nädalat, 18.–30. juulini 1941.
Üksused:
Punaarmee rakendas Türi lahingus 10. laskurkorpuse väeosi, mis koosnesid Läti töölispolgust (hävituspataljon), 10. laskurdiviisi 98. laskurpolgust ja 22.NKVD e SARK ( Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi) motoriseeritud laskurdiviisist.
Wehrmacht: Türi suunal tungis peale 217. jalaväediviis koos toetuseks antud 403. jalgrattapataljoni ja 10. raskekuulipildujapataljoniga. Jalaväediviisil oli ka oma suurtükiväerügement kolme kerge- ja ühe raske välihaubitsapatareiga. 22.juulil jõudis 291. jalaväediviisi 505. rügement Rõusa – Vändra – Suurejõe piirkonda, et sealt järgmisel hommikul Käru suunas peale tungida ja sellega toetada 217. jalaväediviisi rünnakut Türile.
26. juuni 1941
Paides asutatakse hävituspataljon, mis kannab numbrit IB-17 (ИБ – истребительный батальон). 1941. aasta juuli alguseks oli hävituspataljonis 150 meest, kellest umbes pooled olid Türi paberivabriku töölised.
1. juuli 1941
Alustatakse raadioaparaatide kokkukorjamist elanikkonnalt. Ühendused eratelefonide vahel katkestatakse. Esimesed teated Saksa lennukite tegevusest. Olustvere juures töötanud töölised tõid Türile kaasa lennukipommi kilde ja pommi stabilisaatori.
4. juuli 1941
Türi kirikupargis toimub viimane punaste korraldatud miiting, kus maakonna poliitinspektor Rudolf Prääts püüab kogunenud rahvale selgeks teha, et sakslaste edasitung on vaid kuulujutu tasemel ega vasta tõele. Tegevuse lõpetab Türi saatejaam. Kutsung „Hallo, hallo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!“ 197-meetrisest raadiomastist vaikib igaveseks. Samal päeval alustavad paberivabriku lukksepad saatejaama seadmete demontaaži eesmärgiga toimetada need lähenevate Saksa vägede eest tagalasse.
5. juuli 1941
Rakendamaks ellu Stalini väljahõigatud „põletatud maa taktikat“, täidetakse NKVD korraldusel tuletõrjeauto veepaak bensiiniga, juhuks kui Türi tuleb loovutada sakslastele, siis linn enne taganemist süüdata. Linnaelanikud saavad kavatsusest teada ega julge süütamise hirmus enam hoonetes ööbida. Nõukogude võim asub evakueerima teda eelnevalt toetanud isikuid. Lisaks kommunistidele toimub ka raudteetööliste ja nende perekondade evakuatsioon tagalasse. Viimasel hetkel enne ühe rongi väljumist saadakse teada, et raudtee Kolu piirkonna metsavahelisel lõigul on ootamas metsavendade varitsus. Enne evakueeritavate rongi väljunud soomusrongi kaasabil õnnestub rongil ohtlik koht läbida.
7. juuli 1941
Jätkub türilastest nõukogude aktivistide ja nende perekonnaliikmete evakueerimine „suurele kodumaale“, kasutatakse ka veoautosid.
9. juuli 1941
Türile on kosta üha tugevnevat kahurimüra. Kell 15.00 seiskub töö Türi paberivabrikus. Kell 21.30 väljub Türilt viimane põgenevate punaste aktivistide rong. Tapal eraldatakse rongilt raudteelased, kes saadetakse Tallinna suunas.
10. (11.?) juuli 1941
Täpselt kell 11.00 õhitakse Türi raadiomast ning pärast seda saatejaam ja muud abihooned. Unustatakse hävitada jõujaama hoone, kuid see purustatakse hiljem. (Enamus allikaid mainib kuupäevaks 10. juuli, kuid on allikaid, kus ollakse kindlad, et see juhtus 11. juulil).
11. juuli 1941
Pool üks öösel alanud õhkimistööde käigus õhitakse enamik Türi ümbritsevaid sildu ja sillakesi. Punaväelased teevad Türi kirikus matusetalituse ajal läbiotsimise eesmärgiga tabada sakslastest diversante.
12. juuli 1941
Hommikul poole nelja paiku õhivad punaväelased Särevere vesiveski tammi. Saksa väed on lähenenud linnale sellisesse kaugusesse, et türilastel on esimest korda võimalus näha juba visuaalselt Saksa õhutõrjekahurite tuld Vene lennukite pihta.
13. juuli 1941
Kella kolme-nelja paiku öösel Viljandi – Taikse suunalt alanud taganemisel läbib Türi 22. NKVD motoriseeritud laskurdiviis. Taganevate väeosade hulgas märkavad kohalikud elanikud ka tanke. Valitsuse korraldusel lahkuvad linnast miilits ja ametiasutuste juhtivad töötajad. Linn on sõjaväe võimu all. Linnas algavad Punaarmee üleskutsel kaupluste rüüstamised. Ebaõnnestub esimene katse hävitada Türi paberivabrik. Kuigi vabrik oli mineeritud, haihtub tulemuslikuma hävitustöö saamiseks eelmisel päeval vabriku sisemusse valatud bensiin õhku. Sellel päeval õhkimist ei toimu. Õhtupoolikul avavad linnast mõni kilomeeter põhja pool paiknevad Nõukogude kahurid esimest korda tule lähenevate Saksa vägede pihta. Samal õhtul õhitakse Türi – Viljandi raudteesild.
14. juuli 1941
Türil baseerunud ja ümbruskonda terroriseerinud NKVD hävitusrongi (nnPleeri surmarongi) meeskond otsustab oma komandöri, NKVD majori Beljajevi käsul ilma selleks juhtkonnalt korraldust saamata läheneva rinde eest Türilt põgeneda.
15. juuli 1941
Linnatänavatele ilmuvad tagasi miilitsad.
18. juuli 1941
Vene sõdurid taanduvad Säreverest. Enne taganemist laseb Punaarmee Säreveres õhku Baltikumis ainulaadse kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku, elektrijaama, saeveski ja neli silda. Pool tundi hiljem vallutavad sakslased Särevere. Türi tänavatele paigutatakse linna kaitseks kuulipildujad. Pool tundi pärast õhkimisi Säreveres süüdatakse Türi paberivabrik. Lisaks tulekahjule õhitakse mõne aja pärast ka vabriku hooned. Hävitustöö on jõudnud Türi Ühispiimatalituse hooneni, mis samuti õhitakse. Seejärel lastakse õhku raudteejaam, postkontor, telefonikeskjaam, raudtee keskjaam, veetorn ja depoo. Lisaks paberivabrikule on tulemöllus õlikütte pumbamaja ja õlitsistern ning majandusühingu õlipaak. Ennelõunasel ajal tabavad esimesed Saksa mürsud linna, algselt küll kagu- ja lõunaserva. Edasi on kogu Türi linn kuni selle vallutamiseni sakslaste ägeda suurtükitule all. Läti töölispolk, kes on kaitsele asunud piki Türi – Viljandi raudteetammi, langeb Saksa miinipildujatule alla, kuid suudab nende jalaväeotserünnaku siiski tagasi lüüa. Samal ajal on ühel Saksa eelsalkadest õnnestunud siiski Türi lõunaosas äärelinna sisse tungida, kuid väeosa tõmbub hiljem tagasi linna servale.
19. juuli 1941
Läti töölispolk suudab Türi – Viljandi raudteetammil jätkuvalt vastu seista sakslaste rünnakutele ning seda vaatamata tugevale miinipilduja- ja kahuritulele.
20. juuli 1941
Saksa suurtükimürskudest saab tabamusi Türi kirik, mille tornis asub venelaste vaatluspunkt. Tabava suurtükitule tõttu purustatakse kiriku tornikiiver, mis vajub kiriku katusele. Süttib ka kiriku külje all olev kabelimaja. Saksa suurtükitules saab tabamuse ka üks Türi paberivabriku korstendest.
21. juuli 1941
Türi – Viljandi raudteetammil paiknev Läti töölispolk üritab vasturünnakuga vallutada Mäeküla ja Taikset, kuid on sunnitud rünnaku käigus asuma esialgu ringkaitsele ning hiljem suurtüki- ja miinipildujatule all olles ja Saksa jalaväe vasturünnaku tulemusel taanduma üle Pärnu jõe Türi idapoolsesse linnaserva. Elanikkonnalt rekvireeritakse Punaarmee kaitseehitiste rajamiseks kirved, saed, kangid ja labidad.
22. juuli 1941
Paarkümmend nõukogude võimu väljakuulutatud üldmobilisatsioonikäsu saanud meest otsustavad kella 17.00 paiku hakata jalgsi minema Tapale, kus asub mobiliseeritavate kogunemiskoht.
23. juuli 1941
Mürsutabamusest süttib põlema linna kahekorruseline lastekoduhoone. Pärast ebaõnnestunud katset linn otserünnakuga vallutada muutsid sakslased taktikat. Üks Saksa rünnakukiiludest liigub Laupa kaudu Telka metsa ja piirab ümber seal asuva Punaarmee väeosa, mis hävitatatakse enamjaolt suurtükitulega. Edasi liikuv Saksa jalavägi jõuab Saunametsa piirkonda. Edasitung peatub Türi – Tallinna raudtee äärde rajatud venelaste kaevikute lähistel ning linna lõunaserval. Samal ajal on sakslaste rünnaku vastu ootevalmis Türi idaküljel olev Läti töölispolk, kes on kaevunud paberivabriku juures, kuid rünnakut nende vastu ei toimu. Teine Saksa rünnakukiiludest liigub Taiksest läbi Tori küla Türi-Allikule, kus ületab takistamatult jõe, lõigates sellega läbi ühendustee Paidega. Õhtuks on Saksa väeosad asunud positsioonidele ka linna serval Türi – Paide maantee ääres asuval ümbruskonda valitseval kõrgendikul – Soemäel.
Õhtupoolikul tuleb kiriku juurest üle Pärnu jõe seitsme-kaheksameheline Saksa luuregrupp, kes olles saanud olukorrast Türil mingisuguse ülevaate, läheb peagi üle jõe tagasi. Õhtul kell 22 võtavad sakslased Türi marulise kahuritule alla. Paralleelselt kahuritega annavad Türi põhjaosas Soemäel paiknevad Saksa kuulipildurid hommikuni tuld Nõukogude vägede positsioonide ning linna hoonete pihta, kasutades ka leekkuule. Tulistamise tagajärjel süttivad Türil paljud majad. Süütamisele annavad omapoolse lisa ka punaväelased. Tekkinud tulemöll teeb öise linna valgeks.
24. juuli 1941
Varahommiku esimestel tundidel sisenevad Saksa väeosad Uue ja Paide tänava kaudu põlevasse linna. Toimunud linnalahingus lõhestavad sakslased Türi kaheks, mille tagajärel on linnas paiknenud Punaarmee väeosad sunnitud sealt põgenema. Üksikud vastupanukolded surutakse maha. Kes end vangi ei anna, hävitatakse lahingu käigus. Hommikuks on sakslased Türi vallutanud. Samal päeval alustab Nõukogude kahurvägi omakorda linna pommitamist.
25. juuli 1941
Hommikul algab Türi Omakaitse ja politsei formeerimine. Omakaitse juhiks saab Siegfried Viirman. Õhtuks on Omakaitsesse astunud meeste arv saja ringis. Türi linna välikomandandi, kapten Schäferi korraldusel moodustatakse Omakaitses olevatest isikutest juurdluskomisjon, tabamaks Nõukogude võimuga koostööd teinud ja tegevaid isikuid. Punaarmee hakkab rajama Kirna mäe kõrvale Alttoa talu maadele kaevikute ja punkritega kaitseliini, mis mehitatakse 1. Läti töölispolgu võitlejatega. Mida päev edasi, seda ägedamaks muutub Nõukogude suurtükiväetuli linna pihta, kusjuures linna pommitab ka lennuvägi.
26. juuli 1941
Toimub Saksa vägede koondumine Türi-Allikule, et jätkata edasitungi Paide suunas.
27. juuli 1941
Saksa väed alustavad rünnakut Läti töölispolgu positsioonidele. Alanud lahingud Kirna ümbruses kestavad kuni 2. augustini ning lõpevad Punaarmee taganemisega. Sakslased võtavad Türil toimuva lahingutegevuse vaatluseks ja kahuritule juhtimiseks kasutusele vaatluspalli.
28. juuli 1941
Türi linna välikomandandi määratud juurdluskomisjon alustab oma tööd. Ühena esimestest vaadatakse läbi Ilse-Johanna Tarraski süüasi, kes olevat korduvalt koos Vene sõduritega rindejoont ületanud ja võeti vangi koos Vene sõduritega. Otsuse – surmanuhtlus mahalaskmise teel – kinnitab Türi linna välikomandant. Alustatakse surma mõistetud isikute mahalaskmist. Esimeste ohvrite seas on kaheksa inimest. Õhtul võtab Nõukogude suurtükivägi Särevere aleviku oma tule alla. Koos ettevalmistava suurtükitulega ründab ka jalavägi, kellel tuleb Särevereni jõudmiseks ületada kaks veetakistust – Pärnu ja Prandi jõgi. Vaatamata tugevale suurtükitulele ning Punaarmee jalaväe olulisele arvulisele ülekaalule, õnnestub vaid kahe kuulipilduja toetusel Säreveres viibival sakslaste 50-mehelisel pioneeripataljoni allüksusel enamlaste rünnaku all vastu pidada. Tihe mürsusadu Särevere pihta võtab sakslastelt võimaluse omadele punaste rünnakust teada anda ning abi kutsuda. Järgmise päeva hommikuks kella kaheksa-üheksa vahel on sakslased enamlaste rünnaku tagasi löönud.
29. juuli 1941
Kell 11 alustavad Punaarmee väeosad uut rünnakut Säreverele. Lahingutevahelisel hetkelisel vaikusemomendil õnnestub sakslastel enamlaste rünnakust omadele teade saata. Ebavõrdne võitlus kestab seni, kuni lõuna paiku saabub sakslastele abi motoriseeritud kahurväe ja tankiküttide näol. Enne abi saabumist on Saksa suurtükivägi võtnud venelaste positsioonid ja jõgedevahelise ala tugeva tule alla, toetamaks kaitsel asuvat pioneeripataljoni allüksust. Pärast täiendavate Saksa jõudude saabumist on Punaarmee katse Türi tagasi vallutada lõplikult läbi kukkunud.
30. juuli 1941
Sakslased saadavad kohalikud elanikud lahingus langenud punaarmeelasi maha matma.
1. august 1941
Türi linna tabab viimane Nõukogude kahurimürsk suvesõjas.
2. august 1941
Saksa vägede löökide all jätab Punaarmee maha Kirna.
10. august 1941
Linna pommitavad edasi veel ainult Vene lennukid. Viielt lennukilt saab pommitabamusi linna külje all asuv Lokuta asundus. Nõukogude lennukite rünnakud linnale kestavad veel vähemalt 19. augustini.
15. september 1941
Türi linna välikomandandi määratud juurdluskomisjon lõpetab oma töö. Viimaste ohvritena lastakse maha kaks inimest.
Allikad:
- Kalle Grünthal „Sünged sõjapäevad Türil. Mälestusi bolševismi lõpupäevilt“, Türi 2018.
- Herbert Lindmäe „Suvesõda Järvamaal 1941“, Tartu 2010.
- Eesti Sõjamuuseum – Täna 80 aastat tagasi – sõjasuvi 1941 Eestis
- https://esm.ee/uurimistoo/tana-80-aastat-tagasi