NSV Liidu merepiirivalve tehnilise vaatluse post

Jüri Pärn

Merepiirivalve tehnilise vaatluse post (MP TVP, vn k ПТН МЧПВ – пост технического наблюдения морских частей пограничных войск) oli NL piirivalve merejõudude vahilaevade üksikdivisjoni või -brigaadi allüksus, mis oli varustatud kaldaradaritega. Vahel nimetati neid ka raadiotehnilisteks postideks, analoogiliselt mereväe samalaadsetele allüksustele. Kasutati NL merepiiri valvamisel laevade, kaatrite jt ujuvvahendite ning madalalt lendavate lennukite ja kopterite avastamiseks, eesmärgiga leida ja kinni pidada piiririkkujaid. Nende ülesandeks oli määrata avastatud objektide koordinaadid, suund ja liikumiskiirus ning suunata nendeni piirivalvelaevu ja -lennukeid. Kasutati nii statsionaarseid kui liikuvaid vaatlusposte, kuid Eestis on seni teada vaid statsionaarsete merepiirivalve vaatluspostide olemasolu.

Posti teenistus oli ööpäevaringne, üle 4 miilise nähtavuse korral vaadeldi visuaalselt, alla selle ja öösel radaritega. Kõik „sihtmärgid“ (nii veepealsed kui õhus lendavad) registreeriti, kanti kaardile ning andmed nende kohta anti kohe telefoni, telegraafi või raadio teel (šifreeritult) üle brigaadi või divisjoni luureinfopostile. Vajadusel suheldi ka laevadega raadiojaamade või signaallippude abil.

Teenistust TVP-l võisid pidada spetsiaalselt vastavates õppeväeosades ettevalmistatud piirivalvurid, kes oskasid kasutada neile usaldatud tehnikat, läbi viia selle profülaktilist ülevaatust ja remonti.

MP TVP koosseisus oli (olenevalt selle tähtsusele vastavast koosseisutabelist) 1–3 ohvitseri (posti ülem vanemleitnant kuni 3. järgu kapten, ülema asetäitja poliitalal), 1–3 mitšmani ning 10–20 ajateenijat. Allüksusteks olid radiometristide, vaatlus- ja side-, telegrafistide, elektromehaanika- ja majanduskomando. Näiteks Harilaiu TVP-l olevat mõnda aega olnud isegi koosseisuline seatalitaja.

Analoogilistes mereväe raadiotehnikapostides/raadiotehnikarühmades oli tavaliselt 11–17 inimest: komandör (ohvitser või mitšman), tehnik (mitšman), 2–4 raadiotelegrafisti, 2–4 radiometristi, 2–3 signalisti, salaside mehaanik, 2 motorist-elektrikut ja kokk.

MP TVP tähendas piirivalveallüksust, ent ka selle allüksuse spetsiaalset linnakut, milles toimus piiriäärse tegevuse jälgimine visuaalselt ja radarite abil. Visuaalvaatluseks kasutati statsionaarseid kuni 20-kordse suurendusega binokleid.

MP TVP varustuses oli 1–2 statsionaarset kaldaradarit MR-10 (1950. aastatest kuni 1970. aastateni „Lot“), 1–2 statsionaarset laevaradarit (nt „Don“, „Najada“), statsionaarne binokulaar, samuti reeglina kahe agregaadiga diiselelektrijaam, lisaks võis olla ka väike prožektorijaam PS 45mk (vajadusel ka suurem). MR-10-t nimetati kõnekeeles ka „Mõs-iks“, kuigi viimane nimetus käis mobiilse radarivariandi kohta, mida kasutati rannasuurtükiväe järelveetavate patareide tulejuhtimiseks. „Loti“ ning „MR-10“ antenniseadmed paigutati 10–15 m kõrguste või vajadusel ka kõrgemate mastide otsa, mis monteeriti kokku nurkraudadest keevitatud u 1x1x1 m suurustest sektsioonidest. Need paigutati spetsiifilistele betoonalustele, mis on veel mitmetes kohtades tänaseni säilinud ja viitavad selgelt piirivalve ning mereväe raadiotehnikapostide asukohtadele isegi siis, kui radarite metallmastid on ammu maha võetud ja hoonedki lammutatud. Harilaiu ja Saaremaa Sääre TVP-l on selliseid maste isegi kolm – 10, 15 ja 50 m kõrgune. Viimane oli kasutusel teatud lainepikkusega raadiojaamade antennimastina ning selle keskosas oli eenduval konsoolil väiksema radari „Don“ või „Najada“ antenniseade.

MP TVP linnakud ehitati Läänemere NL rannikule 1950.–1960. aastatel, umbes 30–50 km vahedega. Radaritehnika arenedes osa neist koondati ning 1990. aastaiks olid nende vahekaugused Eesti alal suurenenud sajakonna kilomeetrini.

Posti linnakus oli kümmekond hoonet ning rajatist – kasarmu/tehnohoone, diislihoone, radarimastid, vaatlus- ja signalistitorn, raadioantennimast, pumbamaja, saun, 1–2 elumaja (korterid võisid paikneda ka kasarmus, nagu see on Harilaiul), laod, kelder (või ka kaks – juurviljahoidla ning jääkelder), laut, samuti garaaž – kui oli tarve ja võimalus autot pidada. Võis olla ka prožektorihoone suurema prožektori jaoks. Vajadusel olid vaatluspostid ümbritsetud okastraataia ning signaaltraadiga. Kaitseks rajati TVP territooriumile või ka sellest väljapoole erineva ehitusega kaevikuliine ja üksik-laskepesi, samuti varjendeid ja dzotte või dotte.

Need linnakud olid üsna sarnased mereväe raadiotehniliste postide linnakutega, kuna nii tehnika kui meeskonna koosseis olid peaaegu samasugused ja ka meeskonna vormid olid üsna sarnased. Seetõttu pole kohalik rahvas alati neil vahet teinud ja nii ei saa me tänapäeval mitmete vanemate objektide kohta üksnes nende mälestuste põhjal kindlalt väita, kummaga konkreetsel juhul tegu on.

MP TVP-del olid oma järjekorranumbrid, telegraafi- ning raadiokutsungid. Analoogiliselt piirivalvekordonitega oli MP TVP-del ka oma täheline tähis, mis koos kõrgemalseisva väeosa numbriga oli nende postiaadressiks (nt Hiiumaa kõrval Harilaiul asunud TVP aadressiks oli Haapsalu sjsk, S/o 2243-H või 2243-BT).

Eesti rannikul oli MP tehnilise vaatluse poste nende Eesti piirivalvele üleandmise ajal 1992. a kolm – nr 5 Suurupis, nr 6 Harilaiul, nr 9 Sõrve Säärel. Sõrve ja Suurupi postide põhihooned ehitati 1950. aastate alguses, Harilaiu kompleks on uusim, ehitatud aastail 1966–68. MP TVP oli selle ehitamise aegu juba saarel olemas – saare põhjaosas, varasema prožektoriposti hoonetes; uue linnaku valmides koliti seadmed sinna üle, k.a radari „Lot“ mast.

Varasemail aastail on MP TVP-sid olnud rohkem, seni on teada kümmekond asukohta – lisaks mainituile Keri saarel (selle hooned on üsna hästi säilinud), Pihlalaiul, Saaremaal Muhaninal ja Ruhnu saarel, tõenäoliselt ka Mohni saarel. NL mereväe raadiotehnilisi poste, varasema nimetusega SNiS-i (vaatlus- ja sideteenistuse) poste on Eestis olnud veidi enam, rohkem kui 20 eri kohas.

5. ja 6. TVP allusid 1963. a-st Tallinnas asunud 3. piirivalvelaevade brigaadile, 9. TVP allus aga Lätis asunud väeosadele (1950.–1960. aastail Ventspilsi divisjonile; 1970.–1990. Liepāja ning Ventspilsi brigaadidele). Ventspilsi väeosale allus ka 1950. aastatel Ruhnu saarel ehitama hakatud TVP.

Saaremaa Sääre TVP

Sääre TVP. Esiplaanil päästejaama slipp (foto enne 1960. aastat)

Sääre militaarmuuseumi peahoone väidab T. Veldre 2017. a eksperthinnangus olevat ehitatud 1955. a (ühel uksel on see aastaarv) Merepiirivalve TVP kasarmuks. 8.8.1991 AS Favoraga sõlmitud ostu-müügilepingu juurde kuuluvas hoonete iseloomustuses on aga Sääre kasarmu ja diislihoone kasutuselevõtu aastaks 1951. Sõrve MP TVP oli siiski algselt majakast lõunas. Sinna taotleti maaeraldust 1952. a Ventspilsi 8. piirivalvesalgale, taotlusele lisati 18. suurtükiväedivisjoni kui sealse põhilise maavaldaja kirjalik nõusolek. Seega, tänase Sõrve Militaarmuuseumi hooned ehitati algul ilmselt siiski millekski muuks, kas mereväe RTP-ks või hoopis 87. rannasuurtükiväepatarei jaoks. See vajab veel täiendavat uurimist.