Ain Tähiste, Hiiumaa Militaarajalooselts
“Hiiumaa 1941”
12. oktoober 1941
„Tants võib alata“ (der Tanz kann beginnen). Sellise romantilise koodnimetusega antakse 1941. aasta 11. oktoobri õhtul roheline tuli operatsiooni „Siegfrid“ käivitamiseks. Ilm on selge ja vaikne, tähed säravad. Ei ole põhjust anda käsku „Kooki moosiga“ („Scheibenhonig“), mis peataks tegevused. 12. oktoobri varahommikul lähevad Saaremaalt merele dessantgrupid „West“ ja „Ost“. Samal ajal tehakse mere poolt pettemanöövreid: 1. Kõpu – Ristna suunas Mardihansu lahes. See on suur laevade grupp eesotsas kergeristlejaga „Köln“. Peetakse maha suurtükiduell Ristna patareiga, laevade pihta annab tuld ka Tohvri (Hindu) patarei; 2. Kärdla – Lehtma suunas Tareste lahes; 3. Vormsi – Harilaiu suunas Hari kurgus; 4. Sarve – Kassari suunas Väinameres. Hiiumaa kohale saadetakse tiirutama müralennukeid summutamaks dessantide hääli mere poolt. Päeva jooksul lisandub hulgaliselt õhurünnakuid. Vene lennuvägi jääb Hankosse, maapealsest püssi- ja kuulipildujatulest saab vigastusi sakslaste pommitaja Junkers-88, mis teeb hädamaandumise Muhu saarel. Meeskonna kaotustest ülestähendusi ei ole, küll pajatab aga rahvasuu, et lennuki pardakuulipildujad olla kohe peale hädamaandumist muhulaste poolt pihta pandud ja nii oli jäänudki. „Ost“ asub teele Orisaare lähedalt Taaliku sadamast, maabumiskohaks Harju Männiku küla rand. JR 176 dessant maabub ilma vahejuhtumisteta kell 5.20, küll kaks kilomeetrit kaugemal esialgselt plaanitud kohast. „West“ asub teele Küdema lahest, maabumiskohaks Kitsa-Külaküla rand. 161. luurepataljoni dessant maabub kell 6. Dessantide ülesandeks oli sillapea loomine Kuusiku-Kurisu-Harju-Männiku joonest lõunas, Emmaste ja Sõru hõivamine ja Tohvri (Hindu) patarei hävitamine. Esimesed lahingkontaktid venelastega toimuvad hommikupoolikul Harju, Valgu, Prassi, Harju-Männiku ja Lassi külade piirkonnas, saksa pool hindab neid väheolulisteks. Sakslaste pettemanöövrid täidavad oma eesmärgi, venelased ei suuda korraldada otsustavaid vastulööke. Emmastes kohtuvad mõlemad dessantgrupid, üheskoos hõivatakse kella 15ks Sõru. Kohe hakatakse Sõru sadama kaudu toimetama Hiiumaale lisajõude. Kell 17 alustatakse rünnakut Tohvri (Hindu) 130 mm rannakaitsepatareile, see vallutatakse kella 18ks. Hindu patarei vallutamisel üles näidatud vapruse ja oma üksuse hea juhtimise eest pälvib Rüütliristi ülemleitnant Hans-Gotthard Pestke. Hiiumaale saabub ka ajakirjanike ja operaatorite grupp. Ülevaade operatsioonist „Siegfried“ ilmub kinokroonikas „Die Deutsche Wochenschau“ (number 582, 29. oktoober 1941).
13. oktoober 1941
Sakslased ei tea täpselt, kus paiknevad venelaste peajõud. Saaremaa kogemuse põhjal eeldatakse Kõpu poolsaart ja Tahkunat. Seetõttu keskendutakse esmalt Hiiumaa idaosa hõivamisele. Kuna lisajõudude ja suurtükiväe juurdevedu Sõru sadama kaudu kulgeb visalt, ei võeta ette hoogsat pealetungi. Toimub Nurste lahing, selle käigus langeb tuleroaks palju talusid. Sakslaste põhijõud liiguvad Käina suunal, venelaste vähest vastupanu kohatakse vaid teedel ja sildadel. Õhtuks peatutakse Ulja-Ligema-Kuriste-Aadma-Luguse teeristi joonel. Üle Puulaiu ja Orjaku hõivatakse Kassari. Toimub sakslaste kolmas dessant Prähnu randa, läänesuunas liigutakse edasi Kaderna ja Haldini. Vene lahingpäevikud annavad teada kaitse ja vasturünnakute organiseerimisest, üksuste taandumisest ja ümbergrupeerumistest, Saksa lennuväe rünnakutest: Nurste, Valgu, Orjaku, Heltermaa, Ristna, Hausma piirkonnas. Saksa vägede edasiliikumist püütakse takistada muuhulgas rannakaitsepatareide tulega. Kaatriga evakueeritakse 50 haavatut Osmussaarele. Merel toimub teine tõsisem suurtükiduell saksa laevade ja Ristna patarei vahel. Kergeristleja “Köln” olevat saanud mürsutabamuse, aga laeva logiraamatus sellist märget ei ole.
14. oktoober 1941
Toimub Käina lahing, mille käigus põleb maha Käina kirik. Saksa väed hõivavad Käina ümbruse, Putkaste, Valli lennuvälja. Venelased taanduvad Nõmbasse. Saksa (Johannes Liiva meenutustes Soome) lennukid ründavad Heltermaa patareid, tabamuse saab üks suurtükipositsioon. Heltermaa patarei jäetakse maha (sakslaste andmetel õhitakse järgmisel päeval). Venelased õhivad Heltermaa, Suursadama ja Orjaku sadama kaisid. Saksa lennuk ründab Kõpu tuletorni, majaka juures asuv eluhoone saab tabamuse, surma saab kolm vaatlusposti madrust, tuletorni laternaruum purustatakse. Hankost lendab seitse Vene hävituslennukit I-153 ja I-16 patrullima Hiiumaa kohale. See on esimene kord, kus Vene lennuvägi sekkub lahingutesse Hiiumaa pärast. Lend Hankost Hiiumaale ja tagasi on pikk, Hiiumaa õhuruumis patrullimiseks ja lahinguks jagub kütust ainult umbes pooleks tunniks. Kärdla kandi pärimusallikates on juttu tabamuse saanud saksa (?) pommitajast, mis olla merre hädamaandunud. Hiiumaa õhuruumis tegutsenud Luftwaffe lennuväeüksuse KGr 506 andmetes lennuki kaotust ei ole märgitud. Vene lennukid kaotusi ei kanna.
15. oktoober 1941
Sakslased toimetavad Hiiumaale lisaks suurtükke. Kuna luure andmetel on Heltermaa piirkonnas vähe vastase jõudusid, liigutakse Käinast Heltermaa suunas. Motoriseeritud üksusi kasutades hõivatakse Heltermaa ja liigutakse edasi Tempani. Venelased valmistuvad Nõmbas vastupanuks. Üksustega liitub taganevaid võitlejate salku. Toimub vastastikune luuretegevus Käina – Nõmba ja Hüti – Õngu piirkonnas. Saanud infot sakslaste üksuste liikumisest maanteed mööda Nõmba suunas, antakse Tahkuna ja Hiiessaare patareidest sinna lühiajaliselt suurtükituld, peale sakslaste jõudmist Tempale ka sinna. Tuld antakse lühiajaliselt ka Käina – Hüti, Tempa – Kerema teedele ning Paluküla kiriku piirkonda.
16. oktoober 1941
See on üks sündmusterikkam päev Hiiumaa hõivamisel. Toimub Nõmba lahing. Käinast Kärdla suunas liikunud saksa üksused vallutavad kiirelt Kreiandi ja Valli, jäävad aga Nõmba all venelaste kaitseliinile toppama. Venelased hoiavad kaitset terve päeva. Õhutoetust annavad Hankost kohalelennanud hävitajad, muuhulgas tõrjuvad eemale sakslaste pommitaja. Tuletoetust saadakse ka Tahkuna patareidest. Pimeduse saabumiseni ei suuda sakslased Nõmbat vallutada, järgmisel hommikul taanduvad venelased ise Tahkuna suunas. Juba hommikupoolikul on sakslaste poolt hõivatud Harju, Partsi, Palade, Kukka ja Paluküla. Partsist üle Loja suundub üks saksa pataljon Nõmba lahingusse. Hiiessaare patarei juures toimub tulevahetus, venelased õhivad suurtükid ja taanduvad üle Kärdla Tahkuna poolsaarele. Kärdlas süütavad venelased hommikul kalevivabriku ja õhivad sadamasilla. Õhtuks ollakse peale vastupanu osutamist linna idaserval taandunud ja sakslased sisenevad Kärdlasse. Hiiumaa läänepoolses osas püsib olukord suures plaanis muutusteta, sakslased hõivavad Kaderna. Venelased lasevad Ristna patarei suurtükid õhku, isikkoosseis suundub Palli patareisse. Hankost saadetakse Hiiumaale evakuatsiooniks neli kaatrit, kuunar „Erna“ ja hüdrograafialaev „Volna“. Tormise ilma tõttu jõuavad Lehtmasse vaid kaatrid ja toimetavad haavatuid Hankosse. „Volna“ satub Osmusaare lähistel kividele, meeskond päästetakse.
17. oktoober 1941
Venelased on Nõmbast lahkunud. Sakslased hõivavad hommikupoolikul Tubala ja liiguvad sealt Risti suunas, takerdudes mõnevõrra metsa ja sohu. Kärdlast liiguvad saksa üksused edasi Tahkuna suunas. Tarestes kohatakse venelaste vastupanu, mis esialgu murtakse, kuid hiljem jõutakse tervet poolsaart Tarestest Mudasteni läbiva tugeva kaitseliinini. Kaitseliin koosneb raidtõkkest, miiniväljast, okastraattõkkest, selle taga raudbetoonist punkrid (venekeelne termin: dott), palkidest muldkattega punkrid (venekeelne termin: džott) ja kaevikuliinid. Nõmbast taandunud venelastega on sakslastel tulevahetus Kanapeeksi piirkonnas. Hiiumaa keskosas ja läänerannikul liiguvad sakslased edasi Puski – Tihu – Sülluste – Hüti suunas. Puski kiriku juures, Süllustes, Kiivral ja Hütis murtakse venelaste vastupanu. Õhtuks vallutatakse Villamaa. Venelased alustavad vägede evakueerimist Hankosse. Sellel ja järgnevatel päevadel on ilmad tuulised või tormised. Venelastel ei ole piisavalt laevu ja paate. Lõpptulemuseks kujuneb evakueeritute arvuks 570, haavatute kõrval peamiselt ohvitserid. Enamus sõdureid ja madruseid jäeti saatuse hooleks. Halbade ilmastikuolude tõttu ei võta sakslased liigseid riske evakuatsiooni takistamiseks oma laevade ja kaatritega. Kaks evakueerimisel osalenud vene meremeest said 1944. aastal Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Grigori Davidenko olevat viinud Lääne-Eesti saartelt Hankosse 300 haavatud võitlejat. Boris Uštšev olevat võtnud ägeda suurtükitule all pardale 50 viimast Hiiumaa kaitsjat ja viinud nad Hankosse.
18. oktoober 1941
Sakslased jõuavad lääne poolt kiiresti Kidaste-Ogandi ojani, kuid takerduvad Vene kaitseliini taha. Idapoolsete üksustega ei õnnestu kontakti luua. Sakslased hõivavad Kõpu küla ja mahajäetud Palli patarei. Venelastest vangide küsitlemisel saadakse teada, et põhijõud on koondunud Tahkuna poolsaarele. Päev kulub sakslastel üksuste koondamiseks kaitseliinile ning rünnaku ettevalmistamisele Saksa lennuväe üksused suunduvad Leningradi piirkonda ja enam Hiiumaa lahingutegevuses ei osale. Venelased koondavad Tahkunasse jõudnud üksuste riismeid, organiseerivad kaitset ja jätkavad evakuatsiooni Hankosse. Tehakse luuret. Tahkuna patareid jätkavad vastase üksuste pihta tule andmist.
19. oktoober 1941
Sakslased alustavad Mudaste – Tareste kaitseliini läbimurdmist. See ei lähe kergelt, aga pärastlõunaks on saavutatud läbimurded Kroogi piirkonnas ja Kodestes. Lahingud selle kaitseliini pärast on ägedad ja heitliku iseloomuga. Jõudumööda antakse venelaste poolt tuletoetust Tahkuna patareidest, muuhulgas tulistatakse Kärdlat. Kõpu poolsaarel jõutakse Ristnani, kus leitakse purustatud vene rannapatarei. Venelaste lahingpäeviku sissekanded lõppevad selle päeva lõuna paiku, kirjeldatakse Tareste – Lehtma piirkonnas toimunud läbimurret ja edasisi püüdeid kaitset organiseerida. Koos staabi ohvitseridega evakueeriti ka lahingpäevik ja see on Moskvas arhiivis.
20. oktoober 1941
Sakslased nendivad, et pärast Tahkuna kaitseliini läbimurdmist võtavad rünnakud pigem jälituse iseloomu. Tugevamat vastupanu kohatakse Lehtma piirkonnas, seegi murtakse. Venelased annavad end massiliselt vangi. Kõrgemad ohvitserid on lahkunud, keskset kaitse juhtimist enam pole. Nõukogude sõjaajalugu seevastu on kirjeldanud kangelaslikust tõendava episoodina Tahkuna patareide piirkonnas toimunud komsomolikoosolekut, kus puna-mereväelased tõotavad mitte alla anda. Kiri selle kohta pannakse pudelisse ja heidetakse merre. Pudel taasleitakse 1949. aastal, teistel andmetel juba 1941. aasta talve algul avamerelt (!). Pudelist leitud vandetõotuse teksti olevat säilitatud Leningradis muuseumis, hiljem selle kohta andmed puuduvad. Sakslaste rünnakud kohtavad viimastel kilomeetritel enne poolsaare põhjatippu veelkord tugevamat vastupanu, lahingtegevus peatatakse pimeduse saabudes tugevas vihmasajus.
21. oktoober 1941
Kell 6 hommikul alustatakse rünnakut Tahkuna põhjatipule, kell 7.45. on tuletorn ilma märkimisväärse lahinguta võetud. Tuletorni piirkonnas võetakse vangi umbes 900 venelast. Hiiumaa on sakslaste poolt vallutatud.
Sügistormide ja sakslaste kiire pealetungi tõttu suudeti meritsi Hankosse evakueerida ainult 570 inimest ja lennukitel 140. Hiiumaal lugesid sakslased kokku 3388 vangi, lisaks merelt ja Vormsilt veel 420 Hiiumaa garnisoni sõjaväelast. Nõukogude poole langenute arv pole teada, tõenäoliselt võiks neid olla 350–450. Ühishaudadesse maetuid on 209, aga nende hulgas on ka eraisikuid ja 1944. aastal langenuid. Saksa sõjaväelasi langes Hiiumaal 1941. aasta oktoobris 89 (maeti 1943. aastal ümber Saaremaale Kudjape kalmistule), lisaks 6 teadmata kadunut.
Hiiumaa vallutamisel osalenud ligikaudu 2000 saksa sõdurit viidi üsna kohe Leningradi rindele.
