Dvigatel
1899. aastal käiku antud tehas rajati raudteevagunite tootmiseks. Esimese maailmasõja ajal tootis Dvigatel kolme- ja kuuetolliseid suurtükimürske, vankreid ja kuulikaste. Pärast Teist maailmasõda orienteeriti Dvigatel masinaehitusele, Nõukogude Liidu areneva aatomitööstuse tellimuste täitmiseks ja mittestandardse toodangu valmistamiseks. Aatomitööstuse (NSV Liidus nimetati seda Keskmise masinaehituse ministeeriumiks) tarbeks töötas Eestis kolm tehast: Dvigatel, Sillamäe ja Baltijets Narvas.Dvigateli tehases oli mitu kontrollivat salateenistust: I ja II osakond eesotsas polkovnikutega, lisaks KGB ja GRU ning lisaks veel läbi tehase põimunud parteikomitee. I osakond tegeles sisemise šifreerimise, kodeerimise ja dekodeerimisega, II osakond valvas väravaid ja kontrollis läbipääsulube. Metallist detailid, mis olid tähistatud numbri- ja tähekombinatsiooniga, läksid tootmistsehhist (number ja täht) koostetsehhi (number ja täht). Sealt edasi Dvigateli väravasse (number ja täht), edasi kusagile numbri ja tähega tähistatud NSV Liidu tehasesse ning sealt juba mõnele salastatud objektile või kosmosesse. 1980. aastate teises pooles valmisid esimesed tuumajõuseadmed Pamir, mis kaalusid 56 tonni. See raskeveokile paigaldatav agregaat oli mõeldud kõrbepiirkondade energiaallikaks. Kõige väiksem oli sputnikutele mõeldud tuumaseade Jenissei 1. Linnalegendi kohaselt olevat see mahtunud kirsasaapasse, aga nii väike ta siiski polnud. Pamiire ja Jenisseisid sai valmis vaid mõni üksik.
Balti Laevaremonditehas
Teise maailmasõja järel taastati tehas sõjalaevade remondibaasina, ettevõte allutati 1947. aastal NSV Liidu Laevaehituse Tööstuse Ministeeriumile ja selle ametlikuks nimeks sai Tehas nr 890. Tehase taastamistöid tegi sõjaväestatud ehitusorganisatsioon Baltvojenmorstroi. Esimesena avati 30. aprillil 1948 mehaanika-montaažitsehh.1948. aasta lõpul hakati remontima sõjalaevu, nende hulgas miiniristlejad „Silnõi“ ja „Slavnõi“. Remonditöid takistas aga suurte ujuvdokkide ja kraanade puudumine. Seetõttu sai miiniristlejaid remontima hakata alles oktoobris 1949, kuiGdynia sadamast toodi 60 000-tonnise tõstejõuga ujuvdokk, mis oli tollal üks maailma suuremaid. Saksamaalt nõukogude okupatsioonivägede poolt reparatsioonitasudeks rekvireeritud ujuvdoki taastamine kestis kaua ning alles1954 a juunis võeti tehases Euroopa suurim ujuvdokk kasutusele. Mõne aja pärast viidi dokk Kroonlinna ja hiljem Mustale merele.
1. veebruarist 1951 kandis laevatehas nimetust Postkast nr 1083, 1967.aastast Balti Laevaremonditehas.29. juunil 1957 allutati tehas Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogule. Pärast vabariiklikusse alluvusse minekut hakkas remondis olevate sõjalaevade osakaal järk-järgult vähenema. 1959. aasta detsembris lõpetati miiniristlejate„Stroinoi“ ja „Stoiki“ kapitaalremont ja ristleja „Ždanov“ jooksva remondi tööd. 1960. aastatest sai tehase põhitööks kalalaevade remontimine.
Balti Baas
Endises Bekkeri sadamas paiknessõjalaevastiku aluste remondiga tegelev ettevõte postkast V-8434 ehk Leningradi Admiraliteedikoondise Balti Baas.
Noblessneri/ Peetri/ 7. tehas
Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga NSV Liidu sõjamerelaevastiku Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks.1944. aasta 22. septembril sai tehasest NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Tallinna Meretehas (Таллиннский морской завод ВМФ СССР), kus 50 aasta jooksul tehti Nõukogude mereväe ujuvbaaside, patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, allveetõrjelaevade, puksiiride ning piirivalvelaevade ja muude laevade remonti ja ümberehitusi.1951-1968 kandis tehas nime NSV Liidu Mereväe Meretehas nr 7 (Морской завод №7 ВМФ СССР) ja 1968-1992 nime NSV Liidu Mereväe 7. laevaehitustehas (7 судоремонтный завод ВМФ СССР, СРЗ–7). 1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamasti tehti neid Nõukogude mereväele: miini- ja torpeedo- ning vahilaevu, mereväe ujuvmärklaudu, ujuvdokke, iseliikuvaid pargaseid ja laevavarustust. Lisatööna tehti Meretehases tsiviillaevade remonti, nt remonditi vaalapüügilaevu ja mitut tüüpi kalatraalereid.
112.tehas
Kopli 72. Sõjatehas alustas tegevust 1946. a peamiselt raskeveoautode mootorite remonditehasena.
773.sidetehas
Paavli 5.
365. rakett- ja suurtükirelvastuse remonditehas (Arsenal)
Nahhimovi (Erika) tänaval. Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga NSV Liidu sõjamerelaevastiku Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks. Arsenali ülesandeks sai Balti Laevastikuja Läänemere rajooni rannakaitse suurtükkide remont ja hooldus. 1941. aasta augustis viidi tehase moodsamad seadmed ja arhiiv Venemaale. Pärast sõda asus hoonetes nõukogude meresuurtükiväe arsenal nr 3, hiljem nimetatud 365. rakett- ja suurtükirelvastuse remonditehaseks. See tegeles peamiselt laeva- ja rannasuurtükkide, hiljem ka rakettide ning relvade optika- ja elektroonikaseadmete hoolduse ning remondiga, kõnekeeles jätkuvalt kutsutud kui „Arsenal“.
21.elektrivõrkude ettevõte
Tööstuse 54.
36. laevaremonditehas
Admiraliteedi basseini ümbruses, tänaseks lammutatud.
84. sõjatehas
Raudbetoondetailide tehas Sadama tänaval Linnahalli läheduses, tänaseks lammutatud.
Osaliselt sõjalise iseloomuga tootmisega ettevõtteid
Tsiviilettevõtteis, mis valmistasid toodangut Nõukogude Liidu Kaitseministeeriumi tellimusel, olid toodangu kvaliteedi jälgimiseks ja vastuvõtuks Kaitseministeeriumi sõjaväeesindused, mida nende sõjaväega seotuse varjamiseks nimetati mittesalajases asjaajamises tinglikult „tellijaesindusteks“. Need allusid erinevate relvajõu- ja väeliikide staapidele.
Jüri Pärna andmetel olid Tallinnas sõjaväeesindused järgmistes ettevõtetes:
- Raadio-Elektroonikatehases RET, Narva mnt11.
- Tallinna Pooljuhttakistite Tehases (Hans Pöögelmanni nimeline Elektrotehnika Tehas), Pärnu mnt 142.
- Eesti Kalalaevaremondi Tootmiskoondise „Estremrõbflot” Tallinna Laevaremonditehases, Mere pst 10.
- Tallinna Kontrollmõõduriistade Katsetehases, Mere pst 4 (Rotermanni kvartalis).
- Teaduslikus Tootmiskoondises „Elektrotehnika” (M. I. Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnikatehas), Telliskivi 60 jaLeningradi mnt 78.
- Tehases „Eesti Kaabel“, Jõe 2.
- Tootmiskoondises „Tööstusaparaat“, Masina 1 ja Lastekodu 48.
- RET-i Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroos (vn k KBRE -– kõnekeeles „Kabaree”; Organisatsioon p/k 12, hiljem Ettevõte G-4934), Estonia pst 3/5.
Tänaseks on enamik neist ettevõtetest tegevuse lõpetanud.