Jüri Pärn
NSV Liidus loodi esimesed piirivalve lennuväeüksused 1932. aastal. Neid nimetati siis üksikuteks lennu(väe)salkadeks või -lülideks.
1939. a novembris formeeriti Brodõ linnas Ukraina piirivalveringkonnas kasutamiseks 11. üksik lennueskadrill, mis sai kahemootorilised kiirpommitajad SB ja 1940. a paigutati üksus Saaremaale Kuressaarde. Lennukeid oli tal siis 12 (9 SB-d ja 3 vesilennukit MBR-2; teistel andmetel oli eskadrillil 10 SB, 2 R-5 ja 6 MBR-2), isikkoosseis 260 inimest. Vesilennukite operatiivpunkt oli Kihelkonnal, SB-d olevat kasutanud Kogula lennuvälja.
Enne sõja algust Läänemeres fikseeris eskadrill „üha sagenevaid saksa lennukite „eksimisi“ NSV Liidu territoriaalvetesse“, 20. juuni paiku aga olevat Saksa kaubalaevad kiirustanud NSV Liidu sadamatest lahkuma ja piirivalvelennukite lähenedes asendatud neil Saksa lipud Rootsi omadega. Juulis 1941 oli eskadrillis 250 inimest ja selle pommitajad anti üle Õhujõudude 4. segalennuväediviisi koosseisu, kaks merelüli, 6 vesilennukit anti Balti laevastikule.
Piirivalve lennuüksused Pärnus
Veidi enne 28. juunit 1946 (teistel andmetel aga juba 1945. a) saabus Pärnusse 5. piirivägede lennupolk. 1946. aasta 1. juuni seisuga olid piirivalve kasutada Pärnus krundid Tammsaare 2–4 (staap, kasarmu, laod), Supeluse 13–15 (kasarmu, söökla), 14 (kasarmu), 12 (kaks kasarmut, tall) ja Roosi 8 (medpunkt ja ladu). 1946. a suvel eraldati polgule linna maa-ala Ringi ja Muuli tänava ning Pärnu jõe vahel, jahtklubi kõrval. Seal võisid olla vesilennukite sadama hooned.
Väidetavalt kasutas polk ka Pärnu Jahtklubi hoonet, aga dokumentaalset kinnitust pole see leidnud. Pärnu Jahtklubi arhiivis on säilinud 1952. aastast üks registreerimisraamat, kuhu kõik, kes klubi territooriumile sisenesid, pidid ennast väravas kirja panema, ja mitte ainult külalised, vaid ka liikmed ja töötajad.
Vesilennukid laskusid Pärnu lahele või jõesuudmele, maismaalennukite jaoks kasutati esialgu Mai tänava lõpus rannakarjamaal asunud lennuvälja.
1947. a mais kandis Eestis asunud väeosa nime 5. piirivalvevägede üksik merelennuväepolk. Polk soovis Eestis vesilennukite jaoks kolme mere-operatiivlennuvälja: Harku järvel sõudebaasi kõrval, Kuressaares Sepamaa lahes ja Papissaare põhjakaldal. Väideti, et need on ainsad selleks sobivad kohad Eestis. Harku järvel oli kavas baseerida kolm vesilennukit, mis pidid õhku tõusma ja maanduma kaks korda päevas – hommikul ja õhtul, nii et sõudebaasi tegevust poleks need pidanud segama. Ehitada oli neile vaja vaid üks 3 x 1 m maabumisaparell.
Polgul olid vähemalt 1948. aastal hooned ja maa-ala ka Hiiumaal Putkaste lennuväljal, mis tol ajal oli mereväe varulennuväli, kuid antud kasutamiseks Tsiviilõhulaevastiku Eesti Üksiksalgale.
Pärnus tahtis polk 1947. a mais ehitamiseks krunte jahtklubi lähedusse – Õhtu, Malmö, Gustav Adolfi ning Vana-Tallinna 42 vahel 2200 m2 ja Gustav Adolfi, Vana-Tallinna ning Kalevi 8, 9 ja 9a vahel kokku u 3500 m2 koos seal paiknenud hoonevaremetega, mis kavatseti üles ehitada.
Ühes CIA raportis väidetakse, et 1948. a oli Pärnu jõe suudmes u 200 (!) vesilennukit. Osa lennukeist olid lahtivõetutena jõekallastel. Sageli olevat õhus olnud korraga kolm lennukit. Kaugemal ülesjõge olla ehitatud teist vesilennukibaasi. Tänaseks avaldatud info kohaselt oli aga 1948. a aprillis kogu NL piirivalve lennuväel (5 polku ja 5 üksikeskadrilli) kokku 182 lennukit. Kuna eskadrillis oli 9–12 lennukit ja polgus kolm eskadrilli, sai Pärnu polgus tegelikult olla 30–40 lennukit.
Polk nimetati hiljem ümber 5. üksikuks lennuväepolguks, arvatavasti seoses vesilennukite osatähtsuse vähenemisega ja lõpuks neist loobumisega.
Mai tänava kohal paiknenud lennuväli kasutas kuulu järgi lennukeid An-2 ja koptereid Mi-4. Metsa tänaval oli veel 2005. a säilinud rida sõjaväe nn „soome maju“. Pärnu Bussipargi remondihall on endine lennuvälja angaar. Lennuraja suurus oli u 1000 x 220 m. Linnaku kasarmu- ja staabihoone ehitati 1962. aastal ümber Pärnu Haigla II ravikorpuseks ehk II statsionaariks aadressiga Ravi 2. Tänapäeval on hoones õendus- ja hoolduskeskus.
Lennukeist olid polgul Pärnus vähemalt MBR-2, Po-2 ehk U-2, R-5, Saksa trofeelennukid Arado Ar-196, Tšehhoslovakkias toodetud Aero 45S „Super Aero“ ja Let L-200 Morava An-2, Li-2 (litsentsi alusel NL-s ehitatud Douglas DC-3), Il-14; 1940. aastail võisid olla ka kaugluurelennukid MDR-6. Kasutusel olnud kopterid olid Mi-4.
Hiljemalt 21.06.1959. a vähendati polk 17. üksikuks lennueskadrilliks, mis eksisteeris veel 18.05.1960. N. Hruštšovi algatusel vähendati NL piirivalve lennuväge enam kui 70% ning erinevail andmeil saadeti ka Pärnu eskadrill 1960. a kas täielikult laiali või muudeti väiksemaks üksik-lennuväesalgaks. Hiljuti valminud lennuväli ning linnak jäeti maha. Kui see väeosa mingil kujul säilis, viidi ta Pärnust ära – võimalik, et Rakverre, kus on teada piirivalve üksiku lennueskadrilli olemasolu vähemalt aastail 1965–1967.
Piirivalve 20. üksik lennueskadrill Rakveres
Rakveres asunud lennuväeosa ajaloo osas on veebis kättesaadavates allikates segadus. Ühes allikas väidetakse, et see formeeriti 1970. a üksiku lennuväelülina ja 1971. a muudeti üksikeskadrilliks, teises, et formeeriti alles 1977. a seoses NL otsusega valverežiimi tugevdamisest 200-miilises majandusvööndis, kolmandas aga, et üksik eskadrill oli Rakveres olemas juba 1965–1967. Noil aastail toimus eskadrillis eksperiment, mille käigus varustati see ainult kopteritega Mi-2, mis olid küll moodsamad kui varem kasutatud Mi-4-d, ent katsete tulemusena leiti, et vanem kopteritüüp Mi-4 oli piirivalveteenistuse seisukohalt sobivam kui uus. 1977.a saadi Mi-8-d.
Rakvere kopterite lennuvälja põhiehitised anti käiku 1970–1972. Kasarmulinnak ja staap asusid Rakvere linnas Pika ja Tallinna tänava ristil Pikk 2–8. Rakvere eskadrilli üks kopter paiknes püsivalt Saaremaal Kingissepas/Kuressaares Marientalis eraldi territooriumil, koos ladude, töökoja jm ehitistega. Selliseid objekte nimetati operatiivpunktideks.
Eskadrilli koosseisus oli 300–400 inimest (neist u 250 olid sõjaväelased Rakveres) ja sellel olid lisaks veel lennuväesalgad Riias ning Ventspilsis. 1990. a paiku oli tal neli transpordikopterit Mi-8T, neli päästekopterit Ka-27PS, vähemalt kaks lennukit An-26 ja 2 An-24B. Rakvere lennuväljal oli kuus betoneeritud seisuplatsi kopteritele ja kuus platsi lennukitele (need on suuremate mõõtmetega). 1978. a olevat aga olnud ainuüksi koptereid Mi-8 12 tükki. 1992. a lahkus eskadrill Eestist Leningradi oblastisse Gorelovosse, kus ta 2002. a laiali saadeti.
Lisalugemist:
Lennukitüüpide entsüklopeedia flugzeuginfo.net (inglise ja saksa keeles)
Lennundusentsüklopeedia Уголок неба (vene keeles)
A Russian KA-27SP (Helix D) helicopter flies past the flight deck of USS BELLEAU WOOD (LHA 3) (not shown) to prepare for landing on the amphib ious assault ship during Exercise COOPERATION FROM THE SEA ’96, off the coast of Vladivostok, Russia. The landing marks the first time a Russian helicopter has touched down on a US Navy ship as part of this annual exercise. 
